Rubriigiarhiiv: Pressiteated

Siin avaldatakse väheste muudatustega pressiteated. Tavaliselt on lisatud kaasa ka pilt ning seotud uudised.

Jõhvi haigla integreerib koostöös Vaata Maailmaga tegevusteraapiatesse robootika 

SA Jõhvi Haigla võtab koostöös Vaata Maailmaga lastele ja täiskasvanutele mõeldudtegevusteraapias kasutusele uue meetodi – robootika.

Robootika on mitme meele kasutamist nõudev tegevus, mis vajab lapselt tähelepanu, kontsentreerumist ning käe ja silma koostööd. Tegevusteraapia käigus ehitab laps väikese Lego-roboti ja õpib seda arvuti teel juhtima.  Robootika õpetab loomingulisust, ettevõtlikust, koostöö- ning esinemisoskusi. Sealjuure on tegevus lapse jaoks huvitav ning meeskonnas mängides õpib laps teiste mängijatega arvestama. Täiskasvanute puhul kasutatakse seda meetodit tegevusteraapias just sõrmede töö peenmotoorika arendamisel.

Jõhvi Haigla SA esindaja Ele-Riin Kullamä sõnul sobib robootika hästi kannatlikkuse, tähelepanu ning loogilise mõtlemise ja peenmotoorika arendamiseks. Seda meetodit saavad edaspidi oma töös kasutada ka eripedagoogid ja psühholoogid.
“Robotid on tegevusteraapias kasutusel ka mujal riikides just seetõttu, et see info, mida annab välja robot on võrreldes inimesega palju selgem ja lühem, seega on lastel ja täiskasvanutel lihtsam sellele infole keskenduda. Samuti on robotid väga pühendunud korrates ühte käsku üha uuesti ja uuesti.” lisas Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo.
13.augustil kell 14.00 toimus Jõhvi Haiglas robootika kasutuselevõtu esmaesitlus. Üritusest võttis osa ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kes on plaanilisel Ida-Virumaa visiidil, kus külastab oma haldusalas olevaid asutusi.
Samuti tuleb üritusel tutvustusele virtuaalrealsuse kasutamine tegevusteraapias ja füsioteraapias.

Robootikat aitavad tegevusteraapiasse viia Vaata Maailma SA, Microsoft ja MTÜ Robootika.
Aprillikuus käivitas Jõhvi Haigla SA koostöös Vaata Maailma SAga IT-alase pilootprojekt, mille käigus kingiti haiglale tahvelarvutid, et patsiendid saaksid kaasaegsete nutilahenduste abil mugavalt oma lähedastega ühenduses olla.

FW: Sony tõi turule 4K HDR-telerite MASTER-seeria, kuhu kuuluvad AF9 OLED ja ZF9 LCD on koduse pildikvaliteedi tippsaavutus

 

 

From: Katrin Rohtla / Louder <katrin.rohtla@louder.ee&gt;
Sent: neljapäev, 2. august 2018 11:58
To: Katrin Rohtla / Louder <katrin.rohtla@louder.ee&gt;
Subject: Sony tõi turule 4K HDR-telerite MASTER-seeria, kuhu kuuluvad AF9 OLED ja ZF9 LCD on koduse pildikvaliteedi tippsaavutus

 

Sony tõi turule 4K HDR-telerite MASTER-seeria, kuhu kuuluvad AF9 OLED ja ZF9 LCD on koduse pildikvaliteedi tippsaavutus

 

 

Uued tipptasemel Sony MASTER-seeria telerid AF9 OLED ja ZF9 LCD Sonylt tähistavad olulist verstaposti parima pildikvaliteedi toomisel kodudesse.

 

Sony Europe kuulutas välja kaks uut telerite seeriat, mis pakuvad enneolematut pildikvaliteeti, kuna nendes kasutatakse mitut uut patenteeritud tehnoloogiat ja lahendust, mille esiplaanil on järgmise põlvkonna pildiprotsessor X1™ Ultimate. Uued telerid AF9 OLED ja ZF9 LCD saabuvad MASTER-seerias, kuhu kuuluvad eksklusiivselt ainult Sony parima pildikvaliteediga telerid. Sony eesmärk on luua teler, mis suudab kuvada kujutisi, mis annavad tõetruult edasi sisuloojate eesmärke, mistõttu pakub MASTER-seeria pildikvaliteeti, mis on lähedal professionaalse kvaliteediga monitorile filmistuudios. Sony kõige kogenenumad pildikvaliteedi insenerid on välja töötanud väga ranged toodete hindamise kriteeriumid, mida järgides on Sony kindel, et lipulaevast MASTER-seeria pakub kodudes parimat võimalikku pildikvaliteeti.

 

MASTER-seeriasse kuuluvad AF9 ja ZF9 on varustatud uue järgmise põlvkonna pildiprotsessoriga X1 Ultimate. See protsessor mängib olulist rolli MASTER-seeria tõetruu pildi esitamisel. Sonyl on professionaalseks kasutamiseks mõeldud kaamerate ja monitoride väljatöötamisel pikaaegne kogemus ning Sony teab, et signaalitöötluse peenkomponentide loomisel on täpsuse tulemuseks kohe nähtav erinevus kogu pildil. Pildiprotsessor X1 Ultimate suudab intelligentselt tuvastada ja analüüsida iga pildil oleva objekti, kasutades Sony uut objektipõhist supereraldusvõime lahendust, mis tagab erakordse täpsuse ja üksikasjad. Samuti on objektipõhist HDR-i taastootmist oluliselt uuendatud ja nüüd võimaldab see iga objekti individuaalselt taastoota, et pilt oleks sügavam, tekstuur täpsem ning kogu pilt realistlikum.

 

Sony on ajalooliselt teinud koostööd spetsialistidega. Näiteks töötati koostöös Sony Pictures Entertainmentiga 2000. aastal välja pildirežiim, mis vastab filmiloojate kriteeriumidele ning hiljuti standardiseeriti HDR, mis võeti kasutusele filmide loomisel. MASTER-seeria jaoks lõi Sony koostöös Netflixiga „Netflixi kalibreeritud režiimi”. See ainulaadne funktsioon loodi spetsiaalselt selleks, et saavutada sama pildikvaliteet, mida kasutatakse stuudiotes televisiooniga seotud hindamistes, et säilitada kunstnike loominguline visioon ja kavatsus. Klõpsates ühel lihtsal menüükäsul taasesitab Netflixi kalibreeritud režiim tõetruult visuaalid, mis aitavad äratada loo ellu ning meelelahutushuvilised saavad nüüd nautida seda kogemust, kui vaatavad Netflixis oma lemmikseriaale, filme, dokumentaalfilme ja muud.

 

MASTER-seeria toetab ka tööstuses juhtivat ekraani kalibreerimise tarkvara CalMAN®, mida pakub ettevõte Portrait Displays. CalMANi kasutavad professionaalid kvaliteedikontrolli tagamiseks, et vastata rangetele nõuetele, mille on kehtestanud sisuloojad leviedastuses, tootmises ja tootmisjärgses etapis. CalMAN väldib vajadust pildikvaliteedi hoidmise järele teleri kasutusea jooksul.

 

 

Innovatsioon telerite pildi, heli ja disaini vallas

 

Lipulaevast teler AF9 TV on varustatud Pixel Contrast Boosteriga ehk OLED-teleritel oleva Sony originaalse elektroonilise juhtpaneeliga. See maksimeerib dünaamilist vahemikku, laiendades värvide taasesituse ala suure ereduse juures. Piltidel on lisadetailid ja -tekstuur.

 

AF9 OLED-teler pakub tipptasemel helikvaliteeti tänu uuele Acoustic Surface Audio+™-tehnoloogiale. Tehnoloogiat Acoustic Surface™ tutvustati esimest korda eelmisel aastal auhindadega pärjatud A1-seerias, millele järgnes sel aastal AF8. Täiustatud Acoustic Surface Audio+ lisab ekraani keskele lisakäituri ja ka lisabassikanali, mille tulemuseks on 3,2-kanaliga helisüsteem. Keskmine lisakäitur toimib nagu keskmised kõlarid, mis on peidetud akustiliselt läbipaistva ekraani taha, nagu võib leida kinodes. Kolme käituri ja kahe küljele suunatud bassikõlariga AF9 loob rikkaliku helivälja, mis suurendab oluliselt vaatamiskogemust. Peale selle on mudelil AF9 keskmise kõlari režiim, mis võimaldab lahendust Acoustic Surface Audio+ kasutada kodukinosüsteemi keskmise kõlarina.

 

OLED-ekraaniga AF9 on meisterlik segu vaatamis- ja kuulamiskogemusest. See kõik asub ühel alusel, ekraanil, mida omakorda hoiab püsti ainult taga olev kaunis jalg. Selle kuju ja materjalid on täis pehmust ning teleril on ümar raam ja kangaga kaetud jalg. Nende omaduste tõttu õhkub mudelist AF9 empaatilist visuaalset kohalolekut, samal ajal sulandub see ümbrusega.

 

ZF9 LCD-teleri uus X-Wide Angle tagab, et pilt tagab kvaliteedi olenemata vaatamisnurgast. See loob laiema vaatenurga, mis vähendab ekraani vaatamisel mujalt kui keskelt värvinihkeid, nii et värvid püsivad tõetruud olenemata vaataja asukohast. Koos lahendusega X-Motion Clarity™, mis minimeerib liikumishägusust ilma ekraani eredust vähendamata, aitab see mudelil ZF9 lahendada tavapärased probleemid, millega seisavad silmitsi LCD-paneelid.

 

Mudeli ZF9 raamil on must täpiline viimistlus, nagu DSLR-kaameral, mis paistab ülejäänud teleri metalse välimuse taustal silma. Minimalistlik välimus on ka jalgadel, lihtsalt vormitud alumiiniumist.

 

Nii AF9- kui ka ZF9-seeriad põhinevad lahendusel Android TV™, mis võimaldab teil avastada filmide, muusika, fotode, mängude, otsingu, rakenduste ja muu maailma. Häälotsingu funktsioon võimaldab hõlpsalt leida sisu, esitada küsimusi ja juhtida telerit. Sisseehitatud Chromecast™-iga saate hõlpsasti saata oma nutitelefoni või tahvelarvuti sisu telerisse ning Google Play™ juurdepääs võimaldab teil vaadata oma teleris lemmikfilme ja telesaateid ning mängida mänge.

 

 

Sony teatab MASTER-seeria turulejõudmise kuupäeva Euroopas varsti.

 

 

 

MASTER-seeria AF9 (55- ja 65-tollised mudelid) 4K HDR OLED-teler

 

• OLED-ekraan Pixel Contrast Boosteriga. 8 miljonit isevalgustuvat pikslit ja Sony originaalne OLED-telerite elektrooniline juhtpaneel loovad erilise visuaalse kogemuse, pakkudes vaatajale nii täiuslikult musta ekraani, loomutruud värvilahendust kui ka laia vaatenurga võimalust.

• Pildiprotsessor X1™ Ultimate pakub vaatajatele parimat 4K HDRi kogemust, ühendades endas järgmised tehnoloogilised lahendused: objektipõhine supereraldusvõime, objektipõhine HDRi taastootmine, Super Bit Mapping™ 4K HDRi tehnoloogia ja kahekordne andmebaasi töötlemine.

• Acoustic Surface Audio+™ loob rikkaliku helivälja tänu kolmele käiturile ja kahele küljele suunatud bassikõlarile, mis suurendavad oluliselt vaatamiskogemust.

• Netflixi kalibreeritud režiim, mis toob loojate nägemuse otse teleriekraanile.

• Toetab CalMANi professionaalide tasemel kalibreerimist.

• Täiustatud värvitäpsusega TRILUMINOS™-i ekraan tagab laiema värvispektriga elutruu elamuse.

• Avastage filmide, muusika, fotode, mängude, otsingu, rakenduste ning muu maailm koos Android TV™-ga. Häälotsinguga saate leida meelepärast sisu, esitada küsimusi ja juhtida telerit. Sisseehitatud laienduse Chromecast™ abil on sisu saatmine nutitelefonist või tahvelarvutist telerisse imelihtne. Juurdepääs Google Play™-le võimaldab teil oma teleris vaadata lemmikfilme ja telesaateid ning mängida mänge.

• Minimalistlik stiil ja pehmus: ekraan on üks terviklik alus, mida omakorda hoiab püsti ainult taga olev kaunis jalg.

• Toetatud HDR-vormingud: HDR10, Dolby Vision™, HLG.

 

MASTER-seeria ZF9 (65- ja 75-tollised mudelid) 4K HDR LCD-teler

 

• Pildiprotsessor X1™ Ultimate pakub vaatajatele parimat 4K HDRi kogemust, ühendades endas järgmised tehnoloogilised lahendused: objektipõhine supereraldusvõime, objektipõhine HDRi taastootmine, Super Bit Mapping™ 4K HDRi tehnoloogia ja kahekordne andmebaasi töötlemine.

• X-Wide Angle vähendab värvimuudatusi küljelt vaatamisel. Tõetruud varjud ja värvid iga nurga alt.

• Täisjada-LED-tagantvalgustus ülikõrge kontrasti tagamiseks.

• X-Motion Clarity™ hoiab kiire tegevuse selge ja sujuvana. Liikuvaid pilte kontrollitakse täpselt, et vähendada hägusust. Isegi kiiresti liikuvate stseenide ajal on pildid tõetruud ja eredad.

• Netflixi kalibreeritud režiim, mis toob loojate nägemuse otse teleriekraanile.

• Toetab CalMANi professionaalide tasemel kalibreerimist.

• Lahendus X-tended Dynamic Range™ PRO loob parema kontrasti, tasakaalustades täpselt valgustugevust kogu ekraani ulatuses, vähendades valgust mõnes kohas ja suurendades seda teistes. Selle eredusvahemik on kolm korda suurem kui tavaliselt LED-taustvalgustusega teleritel ja see viib iga allika HDR-i lähedase kvaliteedini suurema eredusvahemikuga.

• Täiustatud värvitäpsusega TRILUMINOS™-i ekraan tagab laiema värvispektriga elutruu elamuse.

• Avastage filmide, muusika, fotode, mängude, otsingu, rakenduste ning muu maailm koos Android TV™-ga. Häälotsinguga saate leida meelepärast sisu, esitada küsimusi ja juhtida telerit. Sisseehitatud laienduse Chromecast™ abil on sisu saatmine nutitelefonist või tahvelarvutist telerisse imelihtne. Juurdepääs Google Play™-le võimaldab teil oma teleris vaadata lemmikfilme ja telesaateid ning mängida mänge.

• Selge kaablihaldus lauakinnitusega.

  • Toetatud HDR-vormingud: HDR10, Dolby Vision™, HLG.

 

Täpsema teabe saamiseks:

 

Silvija Veide

Sony Balti brändi kommunikatsiooni ja PR juht

Tel +37167046034

E-post: silvija.veide@eu.sony.com

 

 

 

FW: Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga

 

 

From: Laura Vetik <Laura.Vetik@hitsa.ee&gt;
Sent: neljapäev, 2. august 2018 07:57
To: press@hitsa.ee
Subject: Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga

 

Hariduse Infotehnoloogia SA

PRESSITEADE

02.08.2018

 

Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga

 

Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus valisid välja reaalvaldkonna magistrandi, kes saab 8000 euro suuruse stipendiumi õpinguks välisülikoolis. Tänavune stipendiaat on Mari Liis Pedak, kes jätkab magistriõpinguid Edinburgh’i Ülikoolis tehisintellekti valdkonnas.

Skype’i välisõpingute stipendium aitab suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Skype toetab võimekaid Eesti noori, kes on otsustanud teadushariduse kasuks, panustades seeläbi ka Eesti tulevikku,“ selgitas Skype’i tarkvarainseneeria osakonna VSTS teenuste juht Karim Heredia. „Tänavune stipendiaat asub õppima valdkonnas, mis on infotehnoloogia sektori arengule kriitilise tähtsusega, tehisintellekt on juba praegu kasutusel näiteks Microsofti Azur AI ja Cortana platvormil, seega otsustasime toetada just tema õpinguid.“

Edinburgh’i Ülikoolis matemaatika ja füüsika bakalaureusekraadi omandanud Mari Liis Pedak jätkab magistriõpinguid samas ülikoolis, spetsialiseerudes tehisintellektile ja täpsemalt masinõppe uurimisele. Tehisintellekti valdkonda kuuluva masinõppe eesmärk on andmete põhjal välja töötada otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme. „Soovin jätkata masinõppega, sest mind paelub matemaatika selle taga. Lisaks huvitab mind see, kuidas integreerida meie teadmisi psühholoogiast ja neuroteadusest tehisintellekti arendamisesse,“ ütles Mari Liis Pedak.

Varasemalt on Mari Liis osalenud tudengisateliidi ESTCube projektis, samuti õppinud vahetusõpilasena California Ülikoolis Santa Barbaras. Mari Liis Pedakut on tunnustatud ka mitmete preemiatega, näiteks võitis ta 2013. aastal oma gümnaasiumi uurimistööga Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil eripreemia parima töö eest keemia valdkonnas.

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 15 Eesti noort. Stipendiumikonkurssi koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames. „Rõõm on tõdeda, et stipendium on 12 aasta jooksul kaasa aidanud Eesti hariduse arengule – mitmed endised stipendiaadid on praeguseks tunnustatud teadlased ning annavad muuhulgas oma teadmisi edasi ülikoolides,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ja vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

 

Lisainfo:

 

Laura Vetik

Kommunikatsioonispetsialist

Hariduse Infotehnoloogia SA

Tel: 6510106 | 5507255

E-post: laura.vetik@hitsa.ee

www.hitsa.ee

 

 

FW: Pressiteade: Eesti võistlejad saavad Robotexil osaleda poole soodsamalt

 

 

From: Katrin Tegova <siirijaviivi@gmail.com&gt;
Sent: kolmapäev, 8. august 2018 10:06
Subject: Pressiteade: Eesti võistlejad saavad Robotexil osaleda poole soodsamalt

 

Pressiteade
8. august 2018
Robotex International


Eesti võistlejad saavad Robotexil osaleda poole soodsamalt

Robotex International 2018 toimub juba ligi saja päeva pärast novembri lõpus ning kõigil huvilistel on aeg mõtlema hakata võistlustele registreerumise ja võistluste valiku peale. Robotexi võistluste reeglitega saab tutvuda meie kodulehel www.robotex.international.

Robotexi korraldajatel on ühest küljest rõõm tõdeda, et Robotex International on kasvanud aastatega niivõrd suureks ja rahvusvaheliseks sündmuseks. Teisest küljest on see kaasa toonud olukorra, kus pelgalt sponsorite toetuste kaudu on seda aina keerulisem korraldada nii, et kvaliteet ei kannataks. Seetõttu on Robotexi meeskond otsustanud rakendada Robotex International 2018 osalemiseks võistlejatele osalustasu.

Võistlejatele pakutakse 2018. aasta Robotexil igas mõttes paremaid tingimusi – paremaid võistlustingimusi, paremat toitlustusvõimalust, ning seeläbi senisest veel paremat ning meeldejäävamat osalemiskogemust.

"Enne otsuse langetamist konsulteerisime mitmete kogenud juhendajatega erinevatest ringkondadest ja ettepanek osalustasu kehtestamiseks tuligi just nende poolt – seda peamiselt seetõttu, et osalustasu tõstab tõenäosust, et Robotexil osalemist võetakse tõsisemalt ja pühendunumalt ning see omakorda mõjutab positiivselt sündmuse, sealhulgas võistluste ja võistlejate, üldist kvaliteeti. Selleks aga, et tagada võimalikult laiale soovijaskonnale, nii külastajate kui ka võistlejate osas, ligipääs Robotexile, saab olema võimalus soetada eelmüügist soodsaid võistlejate pileteid ning kogu sellest saadud tulu läheb kasutuseks vaid sündmuse ülesehituseks ja auhindadele, muuhulgas tagades võistlejatele ka kõhutäie. Muutused on eelkõige tingitud soovist ja ka vajadusest muuta Robotex International sündmusena kvaliteetsemaks ja see nõuab suures pildis ka teatud muudatuste elluviimist. Siinjuures oleme valmis vastu võtma igasugust tagasisidet ja usume, et üheskoos suudame muuta Robotexi aina võimsamaks ja ägedamaks. Seda enam mitte ainult osalejate numbreid kasvatades, vaid ka sisult paremaid ja ladusamaid võistlusvõimalusi pakkudes," kommenteerib muutust Robotex Internationali tegevjuht Ave Laas.

Hea uudis on see, et Eesti võistlejad saavad kasutada sooduskoodi ROBIT18, mis annab võistlustel osalemiseks 50% soodustuse. Lisaks jagab Robotex kõige silmapaistvamatele võistkondadele kutseid, mis tagavad Robotexil osalemiseks tasuta paketi ning enne sündmust korraldame mitmeid loose oma sotsiaalmeedia kanalites.

Päris pisikestele on esimesed võistlused (Insplay Roboliiga ja LEGO WeDo) osalustasuta. Lisaks on sellel aastal tasuta ka Tüdrukute tuletõrjumise võistlus ja Taxify Challenge võistlus. Seda kõike vähemalt 15. oktoobrini 2018, et motiveerida kõiki varem registreeruma.

Robotex International 2018 toimub 30. novembrist – 2. detsembrini Tallinnas. Robootikasündmust Robotex International 2018 korraldab MTÜ Robotex kaasates partnereid, nende hulgas Starship, Startup Estonia, Taxify, Elisa, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus toimub robootikavõistlusi igas vanuses osalejatele, Põhjamaade suurim robootika konverents, esindatud on tipptehnoloogilised ettevõtted nii Eestist kui ka väljaspoolt.

robotex.international
fb.com/RobotexInternational

Fotod pressile:
https://wetransfer.com/downloads/a320159e007b67b455866fb09eedb4c420180807192921/4367776e12e07cbdb4a9f73af71b611020180807192921/fb9daa

Lisainfo
Ave Laas
Robotex Internationali tegevjuht
ave.laas@robotex.ee
+3725045943
robotex.international

Teate edastas:
Katrin Tegova
Robotex Internationali kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+37256502721
robotex.international

FW: Pressiteade: Robotex koolitab robootikaringide juhendajaid

 

 

From: Katrin Maimik <katrin.maimik@robotex.ee&gt;
Sent: teisipäev, 7. august 2018 11:23
Subject: Pressiteade: Robotex koolitab robootikaringide juhendajaid

 

Pressiteade

7. august 2018

Robotex International

Robotex koolitab robootikaringide juhendajaid

Eile, 6. augustil algas Läänemaal Roostal Robotexi korraldatav Robootikaringide juhendajate suvekool, mis kestab kuni 8. augustini.
Suvekool pakub nii värsketele kui ka juba kogemustega robootikaringi juhendajatele võimalust enesetäiendamiseks ning võrgustiku loomiseks.

Robotexi korraldatava koolituse programmi kuuluvad erinevad robootikajuhendajale olulised koolitused nagu praktilised töötoad ringide metoodikate ning läbiviimise kohta; erinevate robotiplatvormide tutvustamine; vestlusringid; robotite ehitamine; robotite programmeerimine jmt.  Esimesel päeval keskendutakse peamiselt algtaseme juhendajate või uute juhendajate koolitustele. Teisel päeval luuakse sünergia juba kogenud juhendajate ja veel alustavate juhendajate vahel, et tagada parim kogemuste vahetamine, ning kolmandal päeval koolitatakse juba edasijõudnud ja kogemustega juhendajaid.  Eesmärgiks on anda juhendajatele võimalus enesetäienduseks ja uute teadmiste kogumiseks. Töötubades tutvustatakse erinevaid Robotexi uue hooaja robootikavõistlusi ja seal lahendamist vajavaid ülesandeid (tüdrukute tuletõrjumise võistlus, Insplay Roboliiga, Robotexi Sumo, FLL-i space).

"Juhendajate suvekool 2018 on pilootprojekt, mille õnnestumisel soovime hakata koolitust korraldama igal aastal. Tahame pakkuda oma meeskonnaga robootikaringide juhendajatele võimalust omandada uusi teadmisi robootikavaldkonnas ning ehk läbi nende uute teadmiste anda neile ka juurde eneseusku ja indu oma tööd sama hästi ja veelgi paremini edasi teha," kommenteerib Robotex Internationali tegevjuht Ave Laas selleaastast suvekooli.

Robotexi suvelaager toimub koostöös erinevate robootikavaldkonna tegijatega: MTÜ Robootika, ProgeTiiger, Insplay, TTÜ Robotiklubi ja rahvusvahelisel tasandil MakeBlock. 

 

Suvekooli toetavad Insplay ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

FW: RIA hoiatab võrguseadmete vastu suunatud rünnete eest

 

 

From: Meedia <meedia-bounces@lists.ria.ee&gt; On Behalf Of Helen Uldrich
Sent: neljapäev, 26. juuli 2018 13:26
To: meedia@lists.ria.ee
Subject: [RIA] RIA hoiatab võrguseadmete vastu suunatud rünnete eest

 

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMET
26.07.2018

 

RIA hoiatab võrguseadmete vastu suunatud rünnete eest

Uuendamata tarkvaraga võrguseadmed seavad ohtu inimeste privaatsuse ja turvalisuse.

 

Viimase paari päeva jooksul on sagenenud ründed võrguseadmete vastu, mille vananenud tarkvaras olevat turvanõrkust kasutades on ohus inimeste privaatsus. Näiteks on kurjategijatel võimalik pealt kuulata võrguliiklust ning seeläbi varastada krediitkaardi andmeid, kasutajatunnuseid ja paroole. 

 

Ohvriks võivad langeda kõik ettevõtted ja eraisikuid, kes kasutavad Mikrotik võrguseadmeid, peamiselt ruutereid. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul kasutab umbes 95 % inimestest avalikes Mikrotik seadmetes uuendamata tarkvara.

 

„Küberrünnaku ohvriks langemise vältimiseks tuleb uuendada seadmete tarkvara uusimale versioonile (https://mikrotik.com/download). Juhul kui seade on juba kompromiteeritud, soovitame taastada tehase algseaded, uuendada Mikrotik seadmete tarkvara, vahetada ära kasutajatunnused ja paroolid. Samuti tuleb käsitsi taastada kõik seadistused, sealhulgas tulemüürireeglid,“ selgitas CERT-EE juht Tõnu Tammer.

 

„Nii nagu arvutis tuleb programme regulaarselt uuendada, tuleb värskendada ka kõigi teiste võrguseadmete tarkvara. Soovitame kindlasti piirata ligipääsu seadmete haldusliidestele ja teistele teenustele, mis ei pea olema avalikult internetist kättesaadavad,“ märkis Tammer.

 

Lisalugemist RIA kodulehelt: https://www.ria.ee/ee/miks-ei-ole-moistlik-koiki-teenuseid-internetis-hoida.html .

Lugupidamisega

Helen Uldrich
RIA kommunikatsioonijuht
51 65258

 

FW: Agentuur A.W.Olsen & Partners lõi maailma parima kampaania riigisektori jaoks

 

 

From: info@olsen.lv <info@olsen.lv&gt;
Sent: kolmapäev, 18. juuli 2018 10:12
To: info@olsen.lv
Subject: Agentuur A.W.Olsen & Partners lõi maailma parima kampaania riigisektori jaoks

 

Agentuur A.W.Olsen & Partners lõi maailma parima kampaania riigisektori jaoks

 

Kommunikatsiooniagentuur A.W.Olsen & Partners sai avalike suhete valdkonna suurima globaalse preemia IPRA Golden World Awards (GWA) 2018 laureaadiks nende agentuuride nominatsioonis, kes töötavad riigisektoriga. Auhind anti kelmuse vastu võitlemiseks mõeldud liikumise #atkrāpies (#FraudOff) kontseptsiooni ja kommunikatsioonikampaania eest – nimetatud liikumise raames võitlevad kelmuse vastu selle erinevates ilmingutes mitukümmend riiklikku, mitteriiklikku ja äriorganisatsiooni.

IPRA GWA preemia hindab peaaegu kolmkümmend aastat kommunikatsiooniprojekte kogu maailmast, arvestades selliseid kriteeriumeid nagu keerukus, loomingulisus ja ainulaadsus kogukonna, riigi, regiooni või isegi terve maailma mastaapides. „Aastal 2018 nägime meie suurepäraseid finaliste. Konkursile esitatud töödes nägime metoodilist lähenemist, suurepärast planeerimist ja loomingut,“ märgib Rahvusvahelise Avalike Suhete Assotsiatsiooni ehk IPRA president Bart de Vries.

„Niivõrd prestiižika auhinna saamine, mille eest me võistlesime maailma tasemel kõige tugevamate kommunikaatoritega, kinnitab agentuuri A.W.Olsen & Partners püsiva seisukoha õigsust, mis seisneb selles, et riigijuhtimise valdkond mitte üksnes võib, vaid ka peab kasutama oma kommunikatsioonis kaasaegseid ja progressiivseid lähenemisi. Me oleme uhked, et see on riigisektori jaoks juba meie mitmes idee, mis saab kõrgeima auhinna prestiižikal rahvusvahelisel konkursil,“ märgib A.W.Olsen & Partners agentuuri partner Olga Kazak.

„#atkrāpies liikumise loomise ja arendamisega tõestasime, et jõudude ühinemise teel saame palju saavutada – väljendada oma suhtumist kelmuse suhtes ja kutsuda selleks üles ümbritsevaid inimesi. Liikumise pikaajaline ülesanne on jõuda meie riigis null-tolerantsuseni kelmuse suhtes. Oleme väga rahul koostööga ja hindame kõrgelt professionaalset tunnustust. See innustab meid mitte peatuma saavutatul ja arendama ideed laiemalt,“ rõhutab Läti Rahandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Jana Salmiņa.

#atkrāpies kampaania video: https://www.youtube.com/watch?v=9GvTwEhYlCo&t=3s

Konkursile esitatud projekte hindas pädev žürii, mis koosnes ekspertidest kogu maailmast, sealhulgas Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Soomest, Hollandist, Venemaalt, Saudi Araabiast, Türgist ja Suurbritanniast. IPRA’s Golden World Awards 2018 ametlik auhindade jagamise tseremoonia toimub Barcelonas tänavu oktoobris.

 

A.W.Olsen & Partners’ist

Kommunikatsiooniagentuur A.W.Olsen & Partners ühendab aastast 2005 strateegilist ja loomingulist lähenemist avalikesse suhetesse ja turundusse. Täna usaldavad agentuurile, mis töötab kõikides Baltimaades ja on saanud rea rahvusvaheliste konkursside võitjaks, omi kommunikatsiooniülesandeid sellised kliendid nagu Kaspersky Lab, L’Oreal, Zepter, WizzAir, ELVI, Mikrotik, Läti Vabariigi Rahandusministeerium, Läti Mootorsõidukite Kindlustajate Büroo ja teised.

Golden World Awards for Excellence preemiast

Preemia IPRA Golden World Awards asutas Rahvusvahelise Avalike Suhete Assotsiatsioon (IPRA) aastal 1990 ja see hindab parimaid kommunikatsiooniprojekte kogu maailmast. Auhinna saajad on eriti uhked selle tunnustamise üle, et nende projektid vastavad avalike suhete rahvusvahelistele juhtivatele standarditele. Riigi- ja regionaalsete konkursside suure arvu taustal on üksnes GWA maailma taseme preemia.

Lisateave:

Dr.sc.comm. Olga Kazak, A.W.Olsen & Partners partner

Mobiiltelefon + 371 2618 3386

E-post: olga@olsen.lv

www.olsen.lv , #OlsenLV, https://www.facebook.com/olsen/

http://twitter.com/olsen_lv, https://www.youtube.com/channel/UCizoYPydCep3EOyV1cbZK3A

 

 

FW: Pressiteade: Levikom toob turule uudsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid

 

 

From: Peep Põldsamm <Peep.Poldsamm@levikom.ee&gt;
Sent: kolmapäev, 18. juuli 2018 11:25
To: battleit.eu <mail@battleit.eu&gt;
Subject: Pressiteade: Levikom toob turule uudsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pressiteade: Levikom toob turule uudsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid

 

Kodumaine telekomi ettevõte Levikom toob turule Eestis ainulaadsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid, kus teenuste eest tuleb tasuda vaid siis, kui neid kasutada ning milles sisaldub lisaks kiirele interneti püsiühendusele ja televisioonile ka aastaringne Nutivalve teenus.

 

Levikomi Suvilapaketid on mõeldud suvilatele ja maakodudele, kus ei elata aastaringselt. Tänu VirtuaalFiiber tehnoloogiale suudab Levikom ainsana pakkuda kiiret internetti koos kvaliteetse telepildiga ja videovalvet ka piirkondades, kus mobiilse interneti levi on kehv ja valguskaabliga liitumine kallis. Levikomi Suvila Nutipakettides sisaldub lisaks kiirele internetile ja kvaliteetsele televisioonile ka Nutivalve, mis võimaldab reaalajas hoida aastaringselt oma teisel kodul silm peal kasvõi mobiiltelefonist ning saada teavitusi, kui seal mingeid liikumisi toimub.

Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm: „Levikomi Suvilapakettide eripäraks on see, et ei pea maksma teenuse eest sel ajal, kui ei kasuta. Klient saab valida perioodi, millal suvilas viibib ning selleks ajaks lülitame sisse televisiooni ning kiire interneti. Muul ajal on need teenused piiratud ning nende eest tasuda ei tule. Selline paindlik lahendus toob olulise kulude kokkuhoiu.“

„Nutivalve valvab aga nii talvel kui suvel – siis, kui suvila on järelevalveta ja ka siis kui on seal vara, mida vargal võtta. Meie VirtuaalFiiber püsiühendus sobib suurepäraselt Nutivalve jaoks, kuna tagab ka piisava üleslaadimise kiiruse, et võimaldada reaalajas oma suvilas või maakodus toimiva jälgimist,“ täiendas Põldsamm.

Põldsamm lisas ka, et Suvilapaketid on järjekordne Levikomi poolne samm adresseerida sihtgruppe, kes on teiste operaatorite poolt unarusse jäetud. „Just sel põhjusel tõime juuli alguses turule ülisoodsa Seeniorpaketi ning nüüd oleme võtmas fookuseks suvilad ja maakodud, kus inimesed on seni pidanud leppima oluliselt kehvemate tingimustega kui näiteks oma linnakodus.“

Levikom pakub kokku nelja suvilatele mõeldud paketti: kolm Suvila Nutipaketti, kus sisaldub kiire internet ja televisioon üheks, kolmeks või kuueks kuuks ning aastaringselt Nutivalve koos peamiselt selle tarbeks piisava internetiühendusega. Lisaks on valikus ka üks suvila tavapakett, millega saab kiire interneti ja televisiooni kolmeks kuuks ilma Nutivalveta ning muul ajal on teenused peatatud. Täpsem info on leitav Levikomi kodulehelt levikom.ee/suvila

 

Levikom on ligi 70 töötajaga kohalikul kapitalil baseeruv ettevõte, mis pakub ülikiire interneti-, televisiooni-, telefoni-, videovalve- ja pilveteenuseid ühtsetes teenusepakettides nii kodu-, kui äriklientidele üleriigilise juhtmeta lairibavõrgu VirtuaalFiiber baasil. Levikomi IT ja telekomi alane kompetents ja teeninduskogemus ulatub aastasse 1992. Levikom on suuruselt teine IT-äritaristuteenuste ja -lahenduste pakkuja Eestis nii suurkorporatsioonidele, kui ka väikeettevõtetele. Samuti opereerib Levikom maailma esimest avatud väärtusahelaga avalikku asjade interneti võrku NORAnet ning IoT ärirakenduste platvormi NORA-X, olles asjade interneti äri- ja võrgulahenduste turul Eestis liider.

 

Täiendav info:

Peep Põldsamm

Juhatuse aseesimees, tegevdirektor

Tel: 545 10100

E-post: peep.poldsamm@levikom.ee

Levikom Eesti OÜ

 

 

 

 

 

 

Levikom Eesti OÜ

Pärnu mnt 139C, 11317 Tallinn, Eesti

www.levikom.ee

 

 

 

 

 

Nokia 3.1 jõuab Eestisse

Nokia 3.1 jõuab Eestisse

 

Rafineeritud Nokia 3.1, mis toob teieni elegantse disaini ja esmaklassilise kasutajakogemuse, on nüüd saadaval edasimüüjate juures

 

Tallinn 16. juuli 2018 – Nokia telefonide kodu HMD Global teatas täna, et uus Nokia 3.1 on alates tänasest saadaval mobiilioperaatorite esindustes ja hästivarustatud elektroonikakauplustes  hinnaga 159 €.

 

Nokia 3.1 pakub esmaklassilist kasutajakogemust ja elegantset alumiiniumist disaini, mis kiirgab kvaliteeti ja meisterlikkust, mida Nokia nutitelefonilt ootate. Android One’i perekonnaga ühinedes sai Nokia 3.1 Google’i heakskiidu kui oma hinnaklassi parim riist- ja tarkvara poolest.

 

Esmaklassiline disain

Nagu originaal, ühendab ka uus Nokia 3.1 hoolika materjalide valiku ja vapustava disaini, luues ideaalse harmoonia. Selle anodeeritud ja lihvitud metallraam ja vormitud klaasist ekraan annavad ideaalse koosluse väljapaistvast välimusest ja mugavast käeshoidmisest. Tagasihoidlikud, kuid samas silmatorkavad metalsed detailid sobituvad kahekordse teemantlõikega, andes esmaklassilise viimistluse.

 

Nokia 3.1 on meie kõige taskukohasem nutitelefon, millel on sama 18:9 ekraanisuhe, mida omavad tänapäeva juhtivad seadmed, et pakkuda teile korraga rohkem sisu seadme õhukeses raamis. Olles täpselt õige suurusega ühe käega kasutamiseks, on telefonil nüüd 5,2-tolline HD+ ekraan, mida kaitseb Corning® Gorilla® Glass 3 kahjustuskindel 2,5D kumer ekraan, tänu millele püsib telefon kauem ilusana.

 

Esmaklassilised kasutajakogemused

Nutitelefonil Nokia 3.1 on MediaTek 6750 kaheksatuumaline protsessor, mis tähendab, et võrreldes eelmise põlvkonnaga on sellel kaks korda rohkem protsessorituumasid ja 50% suurem töökindlus, et telefon jõuaks teiega kaasas käia. Nutitelefonil Nokia 3.1 on uuendatud 13 MP autofookusega tagakaamera, mis jäädvustab kõik mälestused, mida soovite üha uuesti ja uuesti meenutada, ja laianurgaline esikaamera, mis sobib endast piltide tegemiseks.

 

Tänu oma sensorite täiskomplektile, mis tavaliselt tulevad kaasa vaid esmaklassiliste telefonidega, saab Nokia 3.1 nutitelefoniga kasutada vaevata viimaseid rakendusi ja omadusi. Võtke viimast populaarsetest AR-rakendustest, nagu Pokémon Go, makske turvaliselt ja lihtsalt läbi Google Pay[1] NFC-i ning jäädvustage kogu pilt panoraamkujutisega.

 

Robert Siewierski, HMD piirkonna juht Poolas, Ukrainas ja Baltimaades: „Nokia 3 on Nokia nutitelefonide seas olnud {SISESTA RIIK} väga edukas. Paljud inimesed naudivad seda igapäevaselt, me oleme saanud tohutul hulgal positiivset vastukaja ja meil on motivatsiooni parendada oma fännide kasutajakogemusi veelgi enam. Oleme taganud selle, et Nokia 3.1 pakub ideaalset tasakaalu võimsuse ja disaini vahel, et meie kliendid ei peaks milleski kompromissile minema.“

 

Puhas, turvaline ja ajakohastatud Android One

Nokia 3.1 siseneb Android One’i perekonda, kus see ühineb Nokia nutitelefonide laia valikutega, mis juba pakub Google’i disainitud kasutajakogemust, mis on nutikas, turvaline ja lihtsalt vapustav. Android One’iga Nokia nutitelefonid pakuvad suuremat mälumahtu ja akukestvust ning viimaseid AI uuendusi Google’ilt, et teid kõigega kursis hoida. Nokia 3.1 saab igakuiseid turvauuendusi kolm aastat ning kaks aastat operatsioonisüsteemi uuendusi, nagu seda garanteerib Android One’i programm. Seetõttu on Nokia 3.1 üks turvalisemaid nutitelefone üldse, alati ajakohastatud viimaste Google’i teenustega nagu Google Assistant ja Google Photos koos tasuta piiramatu kõrgekvaliteetsete fotode salvestusvõimalusega.

 

Telefoniga tuleb kaasa Android Oreo™, millega on võimalik nautida uusimaid teenuseid, mille hulgas on Google Assistant, Google Lens, Picture-in-Picture multitegumtöö jaoks, Android Instant Apps, et avastada ja kasutada rakendusi minimaalse hõõrdumisega, 60 fantastilist uut emotikoni ja akukestvust pikendavad omadused nagu taustal olevate rakenduste kasutuse piiramine. Nutitelefonil Nokia 3.1 on Android P valmidus.

 

Saadaval kahes värvitoonis: must/kroom ja valge/raud; kahe mälu/RAMi võimalusega: 2 GB / 16 GB. Nokia 3.1. on saadaval alates tänasest jaemüügihinnaga 159 €.

 

Firmast HMD Global

HMD Global Oy, peakorteriga Espoos Soomes,  on Nokia telefonide kodu. HMD disainib ja turustab nutitelefone ja telefone, mis on mõeldud laiale klientide ringile ja erinevates hinnaklassides. HMD on pühendunud uuendustele ja kvaliteedile ning on uhke Nokia kaubamärgi telefonide ja tahvelarvutite ainulitsentsiaat. Rohkem informatsiooni leiate www.hmdglobal.com.

 

Nokia on Nokia Corporationi registreeritud kaubamärk. Android, Android One, Google ja Google Photos on Google LLC kaubamärgid; Oreo on Mondelez International, Inc. grupi kaubamärk. Qualcomm ja Snapdragon on Qualcomm Incorporated kaubamärgid, registreeritud USA-s ja teistes riikides. Qualcomm Snapdragon on Qualcomm Technologies Inc. ja/või selle tütarfirmade toode.

 

HMD pressiesindus: press@hmdglobal.com

 

 

Testtelefonid Eestis:

 

Aive Hiiepuu

HMD kommunikatsioonipartner Eestis

 

T: +3725244646

E-mail: aive@prconcept.ee

Skype: aivelevandi

pr concept

 





[1] NFC on saadaval ainult teatud turgudel

FW: Sony avas fotograafiaveebi α Universe

 

 

From: Katrin Rohtla / Louder <katrin.rohtla@louder.ee&gt;
Sent: reede, 13. juuli 2018 09:00
To: Katrin Rohtla / Louder <katrin.rohtla@louder.ee&gt;
Subject: Sony avas fotograafiaveebi α Universe

 

Sony avas fotograafiaveebi α Universe

 

Sony avas uue fotograafiateemalise veebi Sony α Universe Europe, mis on suunatud fotohuvilistele inimestele. Veebis on muuhulgas esindatud ka Sony foto suursaadikud, kellest 2 on Eestist: Kaupo Kikkas ja Virgo Haan.

 

Uue veebi lõi Sony järjest suureneva Sony kaamerate kasutajaskonna jaoks ja see sisaldab palju eksklusiivset sisu, nagu:

 

  • Artiklid Sony fotosuursaadikute kohta
  • Juhendavad õpetused fotograafia iga valdkonna professionaalidelt
  • Profiilid, biograafiad ja galeriid Sony fotosuursaadikutelt
  • Sony foto- ja videovõistlused, milles foto- ja videograafid saavad osaleda
  • Üksikasjad kohalike ürituste kohta, kus inimesed saavad järele proovida Sony uusimaid tooteid
  • Viimased digitaalpildinduse uudised Sonylt

 

Sony α Universe vaatab fotosuursaadikute avalikust elust kaugemale ja uurib, mis ajendab ja inspireerib nende tööd. Kasutajad saavad vastuseid tehnilistele ja loomingulistele küsimustele põhjalikest artiklitest ja õpetustest, mis katavad fotograafia ja fotovarustuse kõiki külgi. Eestist on Sony fotosuursaadikud Kaupo Kikkas ja Virgo Haan.

 

„Viimase paari aasta jooksul on Sony fotograafias saavutatava viinud uuele tasemele ja veebisaidi Sony α Universe Europe avamine on järgmine samm meie strateegias, mille eesmärk on aidata klientidel võtta oma Sony varustusest viimast,” ütles Sony Europe’i tooteturunduse juht Yann Salmon-Legagneur. „Soovime tutvustada lähemalt erinevaid fotograafiavõtteid ja inspireerida fotograafe proovima uusi asju, nii et neid on juhendamas mõned maailma parimad fotograafid.”

 

Uus veebileht https://www.sony.ee/alphauniverse on nüüd avatud ja uut sisu laaditakse saidile pidevalt üles. See on saadaval 22 Euroopa keeles ja kindlate huvivaldkondade kohta uuenduste saamiseks saavad kasutajad registreerida siin.

 

Täpsema teabe saamiseks:

 

Silvija Veide

Sony Balti brändi kommunikatsiooni ja PR juht

Tel +37167046034

E-post: silvija.veide@eu.sony.com

 

FW: LG suurendab investeeringuid robootika valdkonda

 

 

From: Triin Tähnas <triin.tahnas@prstrategies.ee&gt;
Sent: teisipäev, 3. juuli 2018 10:31
To: Triin Tähnas <triin.tahnas@prstrategies.ee&gt;
Subject: LG suurendab investeeringuid robootika valdkonda

 

LG suurendab investeeringuid robootika valdkonda

 

Tallinn, Eesti, 3. juuli 2018 — LG hiljutine investeering USA-s baseeruvasse ettevõttesse Bossa Nova Robotics märgib esimest välismaist investeeringut robootika valdkonnas. Viimasel aastal peamiselt Korea idufirmadesse investeerinud LG on investeerimisalgatuse esimese 12 kuu jooksul investeerinud robootika idufirmadesse üle 90 miljoni dollari.

 

Reaalajas tooteandmete juhtimist pakkuv Bossa Nova Robotics on juhtiv teenuspakkuja ülemaailmsetele jaekaubandusettevõtetele, aidates suuremahulistel jaekauplustel automaatselt koguda ja analüüsida kaubavarude andmeid. Maailma suurim jaemüüja Walmart on alates eelmisest aastast paljudes oma kauplustes katsetanud Bossa Nova mobiilseid roboteid, mis kannavad hoolt riiulitel olevate toodete skaneerimise eest. Robotid annavad teada, millised tooted on otsakorral, milliseid veel jagub ning kui populaarne on teatud toode.

 

Bossa Nova rahastamisele eelnesid ka investeeringuid neljas Korea robootika ettevõttes: Acryl, SG ROBOTICS, Robotis ja Robostar.

 

Acryl Inc. on 7 aastat tegutsenud kognitiivse infotehnoloogia ettevõte, mis pakub integreeritud tehisintellekti platvormi nimega "Jonathan", mis suudab tajuda inimese emotsioone ja nende tähendust teksti, kõne ja pildi kaudu.

SG ROBOTICS on idufirma, mis arendab kantavaid roboteid liikumispuudega inimestele nagu parapleegiat ja neuromuskulaarhaiguseid põdevad patsiendid.

Robotis on spetsialiseerunud robootika lahendustele ja õpperobotitele. Ettevõte on tuntud  patenditud tarkade täiturmehhanismide poolest, mida kasutatakse mitmeosalistes robotites.

Robostar on tööstuslike robotite tootja, kelle missiooniks on olla teenuspakkuja mobiili, autode, kuvarite ja pooljuhtide ettevõtetele.

 

Need investeeringud täiendavad LG jõupingutusi tuua lähitulevikus turule teenindusrobotid. LG on juba Koreas prooviperioodiks kasutusele võtnud hulga roboteid. Näiteks puhastusrobot ja giidrobot aitasid reisijaid Lõuna-Korea suurimas lennujaamas Pyeongchangi taliolümpiamängude ajal. Selle aasta alguses tutvustas LG tehnikamessi CES raames kolme uut CLOi robotit, mis on spetsiaalselt välja töötatud kommertskasutuseks suure liiklusega kohtades nagu hotellid ja supermarketid. LG CLOi roboteid töötatakse välja paralleelselt ettevõtte tarbeelektroonika ja kodutehnika tehisintellekti brändi LG ThinQ toodetega.

 

"Robootika kui meie ThinQ tehisintellekti strateegia põhikomponent on LG tulevikuvõimalus," ütles LG Electronics globaalse avatud innovatsiooni osakonna asepresident Kim Sungwook. "LG on pühendunud robootika võimaluste laiendamisele uuenduslikesse partneritesse tehtavate investeeringute ning intensiivsete uurimis- ja arendustegevuste kaudu."

 

# # #

 

LG Electronics, Inc.

LG Electronics, Inc. (KSE: 066570.KS) on üleilmne tehnoloogiainnovaator koduelektroonika, mobiilsidevahendite ja kodumasinate valdkonnas. Firmas töötab üle 77 000 inimese enam kui 125 tegevusvaldkonnas. 2015. aastal oli ettevõtte müügitulu 48,8 miljardit dollarit. LG koosneb neljast äriüksusest – kodumasinad ja õhukonditsioneerid, mobiilsed lahendused, kodune meelelahutus ning sõidukikomponentide üksus. LG on üks maailma juhtivatest lameekraaniga telerite, mobiiltelefonide, kliimaseadmete, pesumasinate ja külmikute tootjatest. LG on 2016 ENERGY STAR® Aasta Partner. Täiendav informatsioon: www.LGnewsroom.com.

 

 

Lisainfo:

Vjaceslavs Sergejevs

Suhtekorralduse juht Balti riikides

LG Electronics Latvia Ltd.

Telefon: +371 67 311 337

E-post: vyacheslav.sergeyev@lge.com

 

 

Triin Tähnas

Tel. +372 518 6783

E-post: triin.tahnas@prstrategies.ee

 

 

Uus ID-kaardi rakendus DigiDoc 4 jõuab arvutitesse

 Nädala jooksul jõuab kõikide inimeste arvutitesse ID-kaardi uus rakendus DigiDoc4 Klient, milles saab teha kõiki ID-kaardiga seotud toiminguid – anda digiallkirja, krüpteerida dokumente ning vahetada PIN-koode. 

Uue rakenduse saamiseks tuleb nõustuda arvuti pakutava uuendusega. Kui arvuti nädala jooksul tarkvara uuendamist ei paku, saab selle alla laadida veebilehelt  https://installer.id.ee/. Mac OS Xi kasutajad leiavad rakenduse DigiDoc4 Klient App Store’ist.

Sujuvama ülemineku jaoks jääb esialgu arvutitesse alles ka senine rakendus DigiDoc 3, kuid tarkvara peamine versioon on edaspidi DigiDoc 4. See tähendab, et digitaalselt allkirjastatud dokumendid avanevad automaatselt uues rakenduses. DigiDoc 4 avaneb ka siis, kui dokumendil parema hiireklahviga klõpsata ja valida digiallkirjastamine. Vana rakenduse kasutamiseks tuleb käivitada DigiDoc 3 ja avada dokumendid selles rakenduses.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eID osakonna tootejuht Tõnis Reimo soovitab uuele ID-kaardi rakendusele üle minna hiljemalt aasta lõpuks. “DigiDoc 3 me enam ei uuenda, vaid keskendume nüüdsest DigiDoc 4 täiendamisele. Alates 1. jaanuarist 2019 ei saa DigiDoc 3-ga dokumente allkirjastada ja segaduste vältimiseks kaob DigiDoc 3 arvutitest ID-kaardi rakenduse järgmise uuendusega,“ selgitas Reimo.

DigiDoc 4-s on muudetud kasutajaliidese disaini ja uuendatud kasutusloogikat. Rakendus on tänapäevasema ülesehitusega ja seda on hõlpsam kasutada. Kui seni oli põhifunktsioonide jaoks kolm eraldi rakendust – ID-kaardi haldusvahend, allkirjastamiseks DigiDoc3 Klient ja krüpteerimiseks DigiDoc Krüpto, siis  nüüd saab kõiki toiminguid teha ühes kasutajaliideses. Täpsem muudatuste loetelu on üleval veebilehel https://id.ee/index.php?id=33993.

„Ootame ID-kaardi rakenduse veelgi paremaks muutmiseks kõigi kasutajate ettepanekuid ja tagasisidet. Näiteks oleme juba teada saanud, et vaegnägijate jaoks tuleb DigiDoc 4 järgmiste uuenduste käigus kasutajasõbralikumaks muuta,“ ütles Reimo. Tagasiside on oodatud aadressile https://www.ria.ee/limesurvey/index.php/181529

ID-kaardi tarkvara ja kasutamise kohta leiab infot veebilehelt www.id.ee. ID-kaardi abiliini number on 666 8888 ja kõnedele vastatakse tööpäeviti kell 8–19.

DigiDoc klienttarkvara on kasutusel ligikaudu 600 000 arvutis, igal kuul antakse tarkvara abil üle poole miljoni digiallkirja.

Uus ID-kaardi tarkvara töötab järgmistes operatsioonisüsteemides:

  • Windows: 7 SP1 (32bit ja 64bit), 8.1 (32bit ja 64bit), 10 (32bit ja 64bit)
  • Mac OS X: 10.11, 10.12, 10.13 (ainult Intel)
  • Ubuntu: 16.04 (LTS) 32bit ja 64bit, 18.04 (LTS) 64bit
  • Windows Server: 2008 R2; 2012; 2016

Tarkvara töötab järgmiste veebilehitsejatega:

  • Windows: Internet Explorer, Microsoft Edge, Mozilla Firefox, Google Chrome
  • Mac OS X: Mozilla Firefox, Google Chrome, Safari
  • Linux: Mozilla Firefox, Google Chrome

 

Eesti ettevõtted investeerivad enam seadmetesse, mitte inimestesse

Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et kriisijärgsetel aastatel on tootmise efektiivsuse kasv Eestis aeglustunud. Võrreldes Põhjamaadega iseloomustab Eestit üleinvesteerimine seadmetesse ja alainvesteerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.

Eestis on tootlikkuse kasv aeglustunud ning aastatel 2009–2016 oli see vaid 2%, mis on oluliselt vähem kui aastatel 2001–2007, mil see ulatus 6%-ni. Langustrend on märgatav ka võrreldes teiste Euroopa riikidega, kriisijärgsel perioodil on oma tootlikkust enam kui Eesti kasvatanud näiteks Leedu, Iirimaa, Ungari, Türgi, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia. 2016. aastal moodustas Eesti SKT elaniku kohta 75% Euroopa Liidu riikide keskmisest, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkus moodustas vaid 63% Euroopa Liidu keskmisest.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt prof. Kadri Männasoo juhendamisel läbiviidud uuringust selgub, et Eesti ettevõtted eristuvad teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetest suure seadmete investeeringute osakaalu ning väikese inimeste koolitamise, juhtimisprotsesside arendamise, arvutitarkvara ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaalu poolest.

„Eesti ettevõtete investeeringutest 69% läheb masinatele, seadmetele, maale ja ehitistele ning innovatsiooni toetavad immateriaalse põhivara investeeringud moodustavad alla kolmandiku,“ tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib tootlikkuse uurimisprojekti. Kõrge tootlikkusega Lääne-Euroopa riigid investeerivad suurel määral just immateriaalsetesse varadesse, näiteks 2016. aastal oli nende osakaal Hollandis 41%, Taanis 42% ja Soomes 37%.

Investeeringutel on tootlikkusele erinev mõju, toovad teadlased välja. „Majandusarengu varasemas etapis ajendavad kasvu investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse, kuid järgnevas etapis on kasvuveduriks inimeste teadmised ja oskused. Kõrgeimates arengufaasides tõukub kasv aga hoopis teadus- ja arendustegevusel põhinevast innovatsioonist,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

Uuringu autorid pakuvad välja unikaalse ettevõtete väärtusloome arengumudeli liikumaks kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates. Mida kõrgem on ettevõtte positsioon väärtusahelas, seda pikemaajalist ning mitmekesisemat rahastamismudelit eeldab ärimudel.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Kadri Männasoo tõi välja, et Eesti jaoks on esmatähtis väärtusloome kasv läbi järjekindlate investeeringute tarka majandusse ja ühiskonda. „Kui Eesti möödus senistest konkurentidest kiirete käiguvahetuste ja osavate manöövritega, siis meist kaugel eesolevate liidrite püüdmiseks tuleb hoida siht sirge ning kiirus järele jõudmiseks piisav, kuid stabiilne,“ rõhutas ta.

Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea tootlikkuse kasvu esmatähtsaks, selgus uuringust. „Keskendutakse olemasolevate klientide vajadustele ning laiem vaade tänastele ja tulevastele turgudele on tagaplaanil. Investeerimismustrites domineerivad kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mida algatatakse keskastme juhtide tasandilt. Innovatsioonis on rõhk protsessiinnovatsioonil, kuid ka kliendikesksel tooteinnovatsioonil,“ tõi Männasoo välja. Juhtumiuuringu raames selgus, et kuigi töötajaid tuuakse esile ärimudeli olulise komponendina, siis valdav on käsitlus, kus inimest nähakse tööjõu rollis ühe tootmissisendina olemasolevas tootmisprotsessis, mitte teadmiste ja kompetentside kandjana.

Üleinvesteerimist materiaalsesse põhivarasse võib võimendada ka maksusüsteem, mis soosib kapitaliinvesteeringuid ning kehtestab täiendavaid koormisi inimressursile, näiteks kõrgete tööjõumaksudena, või ei soosi teadus- ja arendustegevust.

Arenguseire Keskus on läbi viimas tootlikkuse arengutele keskenduvat uurimisprojekti, mille eesmärgiks on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive ning uurida, millised on võimalikud tootlikkuse kasvu allikad järgmisel 10–15 aastal. Arenguseire Keskuse tellitud uuringu “Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?” autorid on Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak ja Helery Tasane Tallinna Tehnikaülikoolist. Tootlikkuse uurimisprojekt valmib selle aasta sügisel.

Uuringu aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tootlikkuse-uurimisprojekt/

Eleringi uus kaardirakendus näitab vabu liitumisvõimsusi kogu Eestis

Elering töötas välja interaktiivse kaardirakenduse vabade liitumisvõimsuste näitamiseks elektri ülekandevõrgu alajaamades, mis annab liitumisprotsessis ajalist kokkuhoidu nii liitujale kui Eleringile.

“Kui seni pidid potentsiaalsed liitujad küsima Eleringilt liitumisvõimsusi konkreetsetes alajaamades, siis uue rakenduse abil on võimalik uurida ligilähedasi vabu liitumisvõimsusi terves Eestis juba enne Eleringi poole pöördumist,” selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Aadressil www.elering.ee/vabad-liitumisvoimsused asuv rakendus näitab liitumisvõimsusi, mille korral pole vaja suurendada ülekandeliinide läbilaskevõimet ja kui võimalik liitumine toimub korraga ühes Eleringile kuuluvas alajaamas. Liitumisvõimaluste uurimiseks mitmes alajaamas tuleb pöörduda jätkuvalt Eleringi poole. 110-kilovoldise võrgu puhul näitab rakendus liitumisvõimsusi maksimaalse mahuga 50 megavatti ning 330-kilovoldise võrgu puhul mahuga kuni 100 megavatti.

Rakenduse abil on võimalik saada ülevaade vabade liitumisvõimsuste hetkeseisust, aga ka võimsuste muutumisest lähematel aastatel tulenevalt võrgu arendustegevusest. Samas on tegu informatiivse rakendusega ning soovitava liitumise detailide väljaselgitamiseks ja tegelikuks liitumiseks tuleb potentsiaalsel liitujal pöörduda jätkuvalt vahetult Eleringi poole ja läbida liitumisprotsess liitumiste infosüsteemis www.egle.ee

Vabade liitumisvõimsuste rakenduse näol on tegu ühe tegevusega Eleringi liitumiste arendamise programmist, mille eesmärk on muuta liitumine ülekandevõrguga kiiremaks, odavamaks ja lihtsamaks. Sama programmi raames ostab Elering viis komplekti alajaamaseadmeid standardsete 110-kilovoldiste liitumispunktide väljaehitamiseks. Hanke põhiseadmete tarnimiseks võitis Siemens OY Eesti filiaal 0,8 miljoni eurose pakkumusega. Lisaks peab Elering leidma standardsete liitumispunktide ehitajad.

Kui praegu võtab ülekandevõrguga liitumine aega ligikaudu 30 kuud, siis standardsete liitumispunktide rajamine Eleringi uuematesse alajaamadesse võiks tulevikus toimuda kaks korda kiiremini. Täieliku valmisoleku liitumispunktide senisest kiiremaks rajamiseks plaanib Elering saavutada selle aasta lõpuks.

Siemens tarnib Elektrilevi OÜ-le elektri mõõteandmete haldussüsteemi pilveteenusena

Siemens Osakeyhtiö on sõlminud viieaastase lepingu Elektrilevi OÜ-ga elektri mõõteandmete haldussüsteemi tarnimiseks pilveteenusena (Meter Data Management Software as a Service, MDM SaaS). Lepingut on võimalik pikendada täiendavaks viieks aastaks, teatas Siemens Osakeyhtiö.

Elektrilevile pakutav lahendus teostatakse täisteenusena, mis hõlmab infrastruktuuri, programme, värskendusi, infoturvet ja hooldust. Teenuse platvormiks on Siemens EnergyIP Smart Grid, mis on globaalse IT-nõustamisettevõtte Gartneri sõnul juhtiv MDM-süsteem maailmas.

Siemens valideerib ning edastab Elektrilevile kaugloetavatest elektriarvestitest tulevad andmed. Vajadusel prognoositakse näidud ja tunniandmed varasemate mõõteandmete alusel.

– Tänu teenusele lüheneb oluliselt Elektrilevi mõõteandmete töötlemis- ja ettevalmistusaeg ning nende võtmeoperatsioonid tõhustuvad märkimisväärselt. Kiirenevad tähtsad protsessid, nagu arvete esitamine ja andmete edastamine Eesti elektrituru andmelattu. See on esimene Siemens Osakeyhtiöle nii laias mõõtkavas teostatav projekt, ütleb Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali juhataja Hannes Mäe.

Elektrilevi OÜ on osa Eesti Energia kontsernist ja ühtlasi Eesti suurim võrguettevõte, hõlmates umbes 93% Eestist ja 650 000 mõõtepunkti. Siemens on teinud Elektrileviga pikaajalist koostööd mitmete aastate jooksul.

Mõõteandmete haldussüsteemi projekt valmib 2019. aasta lõpuks.

Pirita Selveri juures olev elektroonikajäätmete kogumispunkt suletakse

Alates 1. juulist suletakse Pirita Selveri juures olev vana kodutehnika ja elektroonikaseadmete vastuvõtupunkt.

Kõik, kes on harjunud oma vanu seadmeid Selveri punkti viima, saavad need edaspidi tasuta üle anda lähedal asuvasse Pärnamäe jäätmejaama aadressil Pärnamäe tee 36. Väikeseid elektroonikaseadmeid (küljepikkus kuni 25 cm) saab edaspidi viia ka Selveris sees asuvasse kogumispunkti. Elektroonikaseadmete jätmine Selveri parklas olevale platsile on keelatud ja Tallinna Munitsipaalpolitsei tegeleb väga aktiivselt rikkujate korrale kutsumisega.

Lisaks Pärnamäe jäätmejaamale saab igas suuruses elektri- ja elektroonikaseadmeid tasuta ära anda ka kõigisse teistesse Tallinna jäätmejaamadesse. Väiksemaid elektroonikaseadmeid (mille ühegi külje mõõt ei ületa 25 cm) peavad lisaks tasuta vastu võtma mistahes elektroonikaseadmeid müüvad poed, kelle müügipind on vähemalt 400 m2. Seega on pea igas super- ja hüpermarketis olemas kogumiskast väikeelektroonika jaoks, mille täpsemat asukohta tasub uurida poodide infolettidest. Suuremate seadmete puhul on poodidel kohustus vana seade vastu võtta vaid siis, kui asemele ostetakse uus samalaadne seade.

Elektri- ja elektroonikaseadme tasuta üle andmise eelduseks on, et seade on komplektne. Seade loetakse komplektseks kui see ei oma olulisi purustusi, kui see ei ole lammutatud osadeks ja kui see sisaldab seadme olulisi osi nagu näiteks kompressor, kineskoop, emaplaat jne. Seade loetakse komplektseks ka siis, kui sellel puuduvad väheolulised osad nagu käepide, riiulid, toitejuhe jne.

Riigiportaali vahendusel edastab riik miljon teadet aastas

Ligi 350 000 inimest on suunanud riigi e-posti oma igapäevaselt kasutusel olevale meiliaadressile ning saanud seeläbi riigilt kokku pea miljon teadet.

Eelmisel nädalal teavitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) portaali kaudu enam kui 12 500 inimest nende turvariskiga ID-kaartide sertifikaatide kehtetuks tunnistamisest. Üle poole kirjadest ei jõudnud kohale, sest suur osa adressaatidest ei olnud e-posti ümber suunanud.

Eesti.ee juht Raimo Reimani sõnul on riigi ja inimese omavahelise suhtlemise kõige operatiivsemaks kanaliks just eesti.ee, mille kaudu edastatakse aastas ligi miljon teadet. „Selleks, et oluline info alati ja kiiresti kohale jõuaks, tuleb iga inimese jaoks loodud eesti.ee lõpuga meiliaadress enda meiliaadressile ümber suunata. Lisaks e-postile saab riigi infot tellida ka SMSile, kuid peamine info saadetakse siiski e-kirjaga,“ selgitas Reiman ning avaldas lootust, et aina enam riigiasutusi hakkavad tulevikus info edastamiseks riigiportaali teavitusteenust kasutama.

Postkasti suunamine ja teavituse tellimine SMSile on lihtne ja võtab vähe aega. Selleks tuleb sisse logida eesti.ee lehel ning klikkida vasakul menüüs lingil „Seaded“ ning sealt omakorda valida link „@eesti.ee suunamine“. Samas kohas saab vajadusel uuendada vananenud meiliaadressi. Õpetuse leiab lehelt: https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/riigiportaali_abi/ametliku_e_posti_seadistamine#Kuidas%20@eesti.ee%20aadressi%20kasutama%20hakata.

 

Tänase seisuga on e-posti teenusega liitunud üheksa riigiasutust: Haigekassa, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium, Maanteeamet, sihtasutus Innove, Kaitseressursside Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti e-Tervise Sihtasutus ja Riigi Infosüsteemi Amet.

Näiteks annab politsei aegsasti teada dokumentide kehtivusaja lõppemisest ning Haigekassa Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivuse ja töövõimetuslehe lõppemisest. Maanteeamet saadab liiklusregistri teavitusi, näiteks infot aeguvate juhilubade ja lõppeva tehnoülevaatuse kohta. Lisaks saavad @eesti.ee aadressi suunanud endale automaatselt ka elektroonilise valijakaardi.

Mullu saadeti riigiportaali kaudu 998 139 ja sel aastal on saadetud 405 595 teavitust. Tänaseks on @eesti.ee aadressi igapäevasele e-postiaadressile ringi suunanud 345 668 eraisikut ja 70 386 ettevõtjat.

 

Viasat Sport Baltic näitab tänasest spordiülekandeid 24/7 HD-kvaliteedis

Kõik Viasat Sport Balticu vaatajad ja spordifännid saavad lõpuks Eesti ja rahvusvahelisi spordiülekandeid nautida HD-kvaliteedis. See on vaid üks paljudest uuendustest, mis sattelliittelevisiooni pakkuja Viasat sel aastal avalikkuseni toob.

„Kutsume seda aastat uuenduste aastaks, sest oleme välja tulemas erinevate tehniliste lahendustega, mille eesmärgiks on muuta Viasati kliendikogemust veelgi paremaks. Viasat Sport Balticu HD-pildikvaliteeti viimine on üks väga oluline osa sellest, eriti arvestades kui kaua on meie spordifännid pidanud seda uuendust ootama. Aga nüüd on lõpuks tehniliselt kõik valmis ja HD telepilt soovi korral iga kliendi kodus juba täna ka olemas,“ ütles Aet Viira, AS-i TV Play Baltics ärijuht.

Viira sõnul on AS-i TV Play Baltics eesmärgiks sel aastal esitleda oma klientidele veel teisigi HD kanaleid, tutvustada uut ja innovaatilist tehnilist platvormi, mis loob võimaluse televaatajal nautida telesisu ka muul viisil kui vaid kodus teleri ees ning loomulikult tõsta Viasati telekanalites pakutava sisu kvaliteeti.

Viasat Sport Baltic tegutseb Baltikumis aastast 2009. Ainus spordile pühendatud ja eestikeelsete kommentaaridega telekanal Eestis toob televaatajani üle 2000 tunni spordiülekandeid aastas edastades olulisi ülekandeid jalgpallist, korvpallist, motospordist, jäähokist ja paljust muust. Olulisemate edastusõiguste hulka kuuluvad UEFA Meistrite liiga, Euroopa liiga, Rahvuste liiga, Inglismaa kõrgliiga Premier League, FA Cupi, DFB Pokal, profipoksiturniir WBSS, FIBA Eurobasketi meeste ja naiste mängud, 2019. aasta korvpalli MM-i kvalifikatsioonimängud, korvpalli Turkish Airlines Euroliiga, jäähoki profiliigat KHL, ragbi Kuue Rahvuse Karikas, Euroopa käsipalli meistrivõistlused ja IndyCar.

Kõik Viasat Hõbe ja Viasat Kuld teleteenuse pakettide omanikud, kellel on HD valmidusega digiboks, saavad Viasat Sport Baltic HD tellida endale kas noppekanalina (2,99€ kuu) või tellides HD Pluss kanalid, kuhu kuuluvad lisaks terava pildiga spordikanalile veel 6 HD-kanalit: Viasat Sport Baltic HD, TV1000 Premium HD, TV3 HD, Viasat History HD, Viasat Explore HD, National Geographic Channel HD ja Viasat Motor HD. Viasat Teemanti teleteenuse pakettidesse lisanduvad uued HD kanalid automaatselt. Viasat Sport Baltic HD on leitav positsioonilt 110, TV1000 Premium HD positsioonilt 106 ja TV3 HD positsioonilt 103. Küsimuste korral soovitame Viasati klientidel pöörduda meie klienditeenindusse +372 698 9000 (9.00-21.00) või saata e-mail hoolime@viasat.ee.

Viasat on suurim satelliittelevisiooni edastaja Baltikumis, tegutsedes Eestis juba aastast 2000. Viasati omanikuks on USA erakapitalifirma Providence Equity Partners.

 

 

 

Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) kuulutavad välja konkursi 2018. aasta Skype’i välisõpingute magistristipendiumile. Stipendiumisumma on 8000 eurot ja selle eesmärk on suurendada magistriõppe kättesaadavust Eesti tudengitele välisülikoolides.

 

Skype’i välisõpingute magistristipendium on mõeldud ühe tudengi välisõpingute toetamiseks reaalerialal (eelistades IKT-erialasid) või valdkondade üleselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse reaalerialal.

„Soovime toetada andekat noort, kellel on selge nägemus oma magistriõpingutest, tahtmine saada valdkonnas tipptegijaks ning seeläbi panustada tulevikus Eesti ühiskonda“ ütles IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre. „Rõõm on tõdeda, et stipendium on kaasa aidanud Eesti hariduse arengule – mitmed endised stipendiaadid on praeguseks doktorikraadiga ning annavad muuhulgas oma teadmisi edasi ülikoolides“.

Stipendium on ette nähtud õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks ühel õppeaastal. Kandideerida saavad kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 19. juulil 2018. Täiendava info taotluse esitamise kohta leiab HITSA kodulehelt: http://hitsa.ee/ikt-haridus/stipendiumid/skype-valisopingute-stipendium.

Stipendiumi annavad välja Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames. Skype’i stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel toimunud seminaril Black Box Open Mind, kus esinesid Skype’i juht Niklas Zennström ja üks investoreid Steve Jürvetson ning koguti osalejatelt panus tulevasesse stipendiumifondi. Esimene Skype stipendium anti välja 2006. aastal, selle toel on Eesti tudengid saanud teadmisi mainekates ülikoolides üle kogu maailma.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programm aitab tõsta IKT kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet, programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

 

Kaspersky Lab uuris välja, milleni võib viia lemmikloomade jaoks mõeldud nutividinate kasutamine

Kaspersky Lab’i uuring näitas, et iga viies (21%) lemmiklooma omanik kasutab mingit nutividinat oma looma eest hoolitsemiseks ja tema jälgimiseks. Need võivad olla veebikaamerad, automaatsöötjad ja -jooturid, elektroonilised mänguasjad või videomängud nutitelefonides ja tahvelarvutites, akvaariumite temperatuuriandurid ja palju muud. Sealjuures tunnistas pool vastajatest, et neil olid nende seadmete tõttu teatud probleemid. Seda enam, et 35% vastajatel põhjustas nutividinate kasutamine teatud riske loomade või omanike enda jaoks.

Enamiku juhtumite (34%) puhul seadis elektroonilise seadme vale funktsioneerimine ohtu lemmiklooma tervise. Praktiliselt igal neljandal (23%) juhul oli riski all looma elu, igal viiendal (18%) – tema emotsionaalne seisund. Peale selle lausus kolmandik (31%) vastajaid, et juhtumid nutividinatega põhjustasid stressi neile endile või teistele lähedastele.

Uuringu käigus selgus ka, et 37% seadmetest, mis on mõeldud lemmikloomade jaoks, omavad ligipääsu internetile ning see teeb nad haavatavateks erinevate küberrünnakute jaoks. Antud hetkeks rääkis selliste nutividinate häkkimisest 12% küsitluses osalejatest.

„Tehnoloogiad teevad elu lihtsamaks ja mugavamaks mitte üksnes meie, vaid ka nende jaoks, kelle me kodustasime. Kaasaegsed nutividinad võimaldavad kaitsta lemmikloomi, hoolitseda nende eest, luua neile mugav keskkond. Ent tähtis on mitte unustada, et iga elektrooniline seade peale mugavuse toob endaga kaasa ka teatud riskid: seade võib minna korrast ära või selle saavad häkkida kurjategijad. Sestap enne, kui osta ja hakata kasutama uut seadet lemmiklooma jaoks, tasub mõelda digitaalsest turvalisusest,“ märkis Denis Makrushin, Kaspersky Lab’i viirusetõrje ekspert.

Tõeliselt mugava ja turvalise digitaalse keskkonna loomiseks lemmikloomadele ja nende omanikele soovitavad Kaspesky Lab’i eksperdid järgida üsna lihtsaid reegleid:

• enne nutividinate ostmist pöörake tähelepanu nende kaitse tasemele – internetist võib leida informatsiooni avatud ja parandatud turvaaukudest turult saadavates populaarsetes seadmetes;
• enne seadme kasutamise algust vahetage tootja paigaldatud salasõna kindlama vastu;
• keelake ligipääsud seadmele lokaalsest võrgust väljaspool (kui teil pole sellist vajadust);
• lülitage välja kõik võrguteenused nutividinas, mida Te ei kasuta;
• uuendage regulaarselt seadme tarkvara (laadige uuendusi alla üksnes ametlikest allikatest).

Kaspersky Lab’ist

Kaspersky Lab on maailma suurim ettevõte, mis töötab infoturbe valdkonnas ning üks kõige kiiremini arenevaid kaitselahenduste pakkujaid. Kompanii kuulub seadmete lõppkasutajatele IT-turvalisuse tagamiseks mõeldud lahenduste nelja juhtiva tootja hulka maailmas (IDC, 2014). Aastast 1997 loob Kaspersky Lab innovaatilisi ja tõhusaid kaitselahendusi ja teenuseid suurte korporatsioonide, keskmiste ja väikeettevõtjate ning kodukasutajate jaoks. Kaspersky Lab on rahvusvaheline kompanii, mis töötab enam kui 200 maailma riigis ja territooriumil; tema tehnoloogiad kaitsevad üle 400 miljoni kasutaja üle kogu maailma.

 

MKM paneb ELMO kiirlaadimisvõrgustiku enampakkumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) paneb avalikule enampakkumisele Eesti Elektromobiilsuse Programmi (ELMO) kiirlaadimistaristu. Taristus on 168 laadimisseadet ja sellega koos müüakse ELMO veebidomeen ning kaubamärgi kasutamisõigus.

Lisaks antakse uuele omanikule teenuse jätkamise hõlbustamiseks kaasa ka senise kliendibaasi kontaktid ja teenuse kasutusstatistika. Samuti saab uus omanik oma kasutusse haldussüsteemi, mida saab kasutada kiirlaadimistaristu juhtimiseks ja haldamiseks.

Laadimisvõrgu loomise eesmärk oli tagada elektriautode liikumiskindlus ja võimaldada sõidukit kõikjal Eestis laadida. ELMO teenusega soovitakse ka suurendada taastuvenergia kasutust Eesti transpordis.

Laadimistaristu ostuga kaasneb uuel teenusepakkujal kohustus tagada selle terviklik toimimine ning vastavus Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi õigusaktidega vähemalt viie aasta jooksul. Hanke tingimused on leitavad MKM kodulehelt.

ELMO on Eesti valitsuse ja Mitsubishi Corporationi koostöös käivitatud programm energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektriautode ja laetavate hübriidide kasutusele võtmise toetamiseks. Programmi viisid ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja SA KredEx.

Pühapäeval muutub ID-kaardi abiliini number

1. juulil hakkab ID-kaardi kasutajatuge pakkuma aktsiaselts Tieto Estonia. Abiliini uus number on 666 8888 ja helistamisel kehtib tavapärane lauatelefonile helistamise hind. Kõnedele vastatakse tööpäeviti kella 8–19ni.

 

Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Andrus Kaarelsoni sõnul on ID-kaardi peamine info- ja abikanal veebileht www.id.ee. Sealt leiab lahendused ID-tarkvara ja ID-kaardi elektroonilisel kasutamisel tekkivatele muredele.

„Oleme alustanud ettevalmistusi id.ee veebikeskkonna põhjalikuks uuendamiseks, et sealt oleks lihtsam abi leida. Plaanime lisada ka veebivestluse võimaluse, et saaksime inimestele operatiivselt abi pakkuda. Veebikeskkond uueneb järgmisel aastal,“ ütles Kaarelson.

Seni pakkus kasutajatuge AS SK ID Solutions, kes väljastab ID-kaardi sertifikaate. „Neil on kohustus võimaldada sertifikaatide peatamist ööpäev läbi ning ID-kaardi kasutajatugi oli liidetud sertifikaatide peatamiseks mõeldud telefoninumbriga. Senine kogemus näitab, et 80 protsenti kõnedest tehakse abiliinile ajavahemikus 8–19. Öiseid ID-kaardi kasutajaid, kes muredega helistavad, on väga vähe ning seetõttu ei ole eraldiseisva abiliini ööpäev läbi töös hoidmine otstarbekas. Loodame ID-kaardi kasutajate mõistvale suhtumisele,“ selgitas Kaarelson.

ID-kaardi sertifikaatide peatamiseks tuleb helistada numbril 677 3377 või lühinumbril 1777. Paarikuise üleminekuperioodi jooksul jõuavad nendele numbritele tehtud kõned veel ID-kaardi abikeskusesse. Edaspidi saab neil numbritel helistades ainult ID-kaardi sertifikaate peatada.

Kasutajatoe uus lepingupartner Tieto Estonia AS on aastaid pakkunud tehnilist kasutajatuge Eesti ja Skandinaavia suurklientidele. Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul on ettevõtte meeskond rahvusvaheline, mitmekeelne ja kogenud. „Mul on väga hea meel, et Tieto Estonia saab anda oma panuse Eesti ID-kaardi arengusse,“ ütles Heinsoo.

Eesti aukonsulid külastasid täna Saaremaa suurimat elektroonikatööstust

Eesti aukonsulite delegatsioon külastas täna Saaremaa suurimat elektroonikatööstust Incap, kus külalistele tutvustati tehast ja väikese Eesti võimekust toota maailmatasemel elektroonikakomponente.

 

Eesti Välisministeeriumi korraldusel toimuva traditsioonilise aukonsulite konverentsi raames Saaremaad külastanud delegatsioonile näitas Incap oma tootmist ning kirjeldas eesolevaid ekspordiplaane. “Meil oli au võõrustada kõrgeid külalisi. Oleme huvitatud koostööst erinevate elektroonikatööstuse ettevõtete ja ka teiste tööstussuundadega, et leida võimalusi, kuidas toodangule lisaväärtust anda. Seega kontaktid teiste riikide esindajatega on meile väga väärtuslikud,” viitas Incapi tegevjuht Otto Pukk. Tema sõnul on Eesti väiksus ja lähedus ideaalne kooslus, millega pakkuda lähiriikidele kiireid, kvaliteetseid ja konkurentsivõimelisi lahendusi.

“Kindlasti arendame edasi ka oma tootmisvõimekust ja paindlikke lahendusi klientidele – see on meie jaoks pidev töö selleks, et püsida ka tulevikus konkurentsis,” rääkis tegevjuht. Tema sõnul on paljud Eesti väliskapitalil rajatud tööstused lihtsalt tootmisüksused, kus suur osa ärist – tootearendus, müük, ostupool – tehakse Eestist väljaspool. Pukk lisas, et täna ei ole Eesti palgatase enam oluliselt madalam kui mujal Euroopas ja väärt tööandjaks ning partneriks tõusevad nüüd need tööstused, kes tegutsevad võimalikult iseseisvalt.

Kuigi Otto Puki sõnul on Incapi näol tegemist Soome börsiettevõttega, on elektroonikatööstuse Eesti üksusel kontroll oma äritegevuse üle. “Meie klientidel ja partneritel on võimalik suhelda otse otsustajatega siinsamas kohapeal ja seepärast on uute kontaktide loomine väga oluline osa meie tööst.”

Sel teisipäeval algas Tallinnas traditsiooniline Eesti aukonsulite konverents, mis tõi kokku 128 Eesti aukonsulit üle maailma. Konverentsi raames külastasid mitmed aukonsulid ka Saaremaad, kohtudes kohalike ettevõtetega. Kohtumiste eesmärgiks on toetada ettevõtjate ekspordipüüdlusi, tulenevalt aukonsulite rollist ka Eesti majandussuhete edendamisel ning Eesti tutvustamisega maailmas.

Aukonsulite konverents sai teoks koostöös Eesti Välisministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Saaremaa vallaga.

Incap on Soome päritolu rahvusvaheline elektroonikaseadmete tootja, mis pakub uusima tehnoloogia abil toodetud kvaliteetseid elektroonikaseadmete lahendusi. Incapil on tootmisüksused nii Eestis kui ka Indias.

Liitlased harjutavad Balti õhuruumi turvamist

Täna toimub Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevane NATO ja partnerriikide iga-aastane õhuväe õppus Ramstein Alloy, et harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist.

 

Kolm korda aastas peetavad õppusel harjutatavad õhuväelased juhtimis ja sideprotseduure ning õhuturbe harjutusi Balti riikide õhuruumis. Seekordsel õppusel on kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil. Lisaks osalevad siin paiknevad Prantsuse õhuturbe lennukid ning Leedu, Portugali, Hispaania, Saksamaa, Norra, Poola ning Hollandi õhuväelased ja lennuvahendid.

Partnerriikidest osalevad õppusel Rootsi ja Soome. Merepääste harjutuse läbiviimisel Pirital teevad õhuväelased koostööd politsei-ja piiravalve ametiga.

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008 aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad 4-kuulise rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus.

 

MKM: Eesti küberjulgeoleku tase on tõusnud

Täna vaadati valitsuse istungil üle riikliku küberjulgeoleku strateegia elluviimise tulemused viimase nelja aasta jooksul. Oleme tänaseks küberturvalisuse arengu poolest Euroopas esimesel kohal ja maailmas viiendal kohal.

 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul ei tohi e-riigi arendamisel unustada samaväärset küberturvalisuse edendamist. „Valitsuse eesmärgiks on ühelt poolt tõsta riigi küberturvalisuse alast võimekust ja teisalt inimeste teadlikkust küberohtudest. Mul on hea meel, et oleme tänaseks küberturvalisuse arengu poolest Euroopas esimesel kohal ja maailmas viiendal kohal,“ kommenteeris ta Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu uuringu tulemusi.

Riikliku küberstrateegia fookuses on Eesti e-teenuste toimise tagamine ja nende küberohtude eest kaitsmine ning küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine. Ühtlasi soovitakse arendada küberkaitse kompetentsi riigikaitses.

„Riigi jaoks on oluline tagada usaldusväärsed e-teenused ning sealjuures teha tihedat koostööd erasektoriga. Küberturbelahendusi pakkuvaid ettevõtteid on ka Eesti turul järjest rohkem ning valdkonnast on kujunemas järjest olulisem majandussektor,“ kommenteeris minister.

Riikliku küberjulgeoleku tagamine tugines seni peamiselt projektipõhisele Euroopa Liidu rahastusele.

„Eesti riiklik küberturvalisus on seni tugevalt sõltunud Euroopa Liidu rahastusest, kuid selline strateegia ei ole jätkusuutlik. Turvalisuse tagamine põhineb järjepideval tööl ning seetõttu peab ka rahastus olema alati tagatud. Järgmise aasta riigieelarvesse oleme planeerinud täiendavad vahendid, et riigi infosüsteeme hooldada ja vajadusel uuendada,“ rääkis Palo.

Muuhulgas rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järgmise kolme aasta jooksul Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis küberkaitse valdkonna teadus- ja arendustegevusi kokku 1,5 miljoni euroga. „Küberkaitse valdkonna arendustöö peab käima tihedalt käsikäes ka senisest kvaliteetsema kõrghariduse pakkumisega. Erinevad e-lahendused on juba praegu kättesaadavad enamikes majandussektorites. Kuid küberruumis turvaliseks tegutsemiseks vajalikud kompetentsid ei ole sama kiiresti levinud ning seda me tahame muuta,“ lõpetas Palo.

Tallinna Ülikooli uus eriala õpetab andmeanalüüsil põhinevat riigivalitsemist

Tallinna Ülikooli (TLÜ) digitehnoloogiate instituut avab sel sügisel magistriõppe “Avatud ühiskonna tehnoloogiate” erialal, mis annab õppuritele teadmised ja oskused kasutada infotehnoloogilisi vahendeid andmepõhiste otsustuste tegemiseks nii riiklikul kui ka kogukondlikul tasandil. Avalduste vastuvõtmine toimub kuni 4. juulini.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti sõnul  nõuab ühiskonnas üha kasvav infohulk pidevalt ressurssi ja oskusi uute süsteemide loomiseks ja rakendamiseks. „Eesti on olnud digiühiskonna ja -valitsemise teerajajaks ning tahame seda olla ka edaspidi. Selleks vajame juurde pidevalt nutikaid inimesi, kes aduvad nii ühiskonna ja riigi toimimist kui ka tehnoloogia võimalusi – ja suudavad viimasest uutlaadi kasulikke rakendusi luua Eesti ühiskonna ja riigi edendamiseks,“ rääkis Sikkut.

TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktori Peeter Normaku sõnul on uue õppekava eesmärk aidata kaasa  Eesti infoühiskonna arengukavas 2020 sätestatud olukorra saavutamisele, kus avaliku sektori juhtimine ja toimimine on tänu IKT võimaluste oskuslikule kasutamisele nutikam, tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ning ka avatum. “Uue õppekavaga koolitame uute lahenduste väljatöötajaid eelkõige avaliku sektori jaoks. Õppija omandab teadmised ja oskused suurandmetel ja andmeanalüütikal põhinevate intelligentsete tarkvararakenduste, nn teadmussüsteemide arendamiseks kaasaegse kaasava ning avatud ühiskonna jaoks,” selgitas Normak.

“Avatud ühiskonna tehnoloogiad” eriala lõpetajate rakendusvaldkond on äärmiselt lai – nad võivad töötada arendusjuhina, analüütikuna, nõunikuna, sotsiaalse ettevõtluse edendajana ning kindlasti ka mitmetel alles väljakujunevatel tulevikuühiskonna ametikohtadel nagu näiteks teadmushaldur.

Ülikool ootab uuele ingliskeelsele magistrikavale õppima nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris tegutsevaid spetsialiste, kes puutuvad kokku suurte andmemahtude analüüsimisega ja soovivad õppida kasutama selleks loodud tehnoloogilisi vahendeid. Üliõpilased saavad rahvusvahelise õppe käigus nii Eesti kui ka välismaa ekspertidelt ülevaate kõige kaasaegsematest IT-lahendustest, mis toetavad kogukondlikku juhtimist, ning oskused andmeanalüüsiks, efektiivseks kaasamiseks ja infovahetuseks.

Avaldusi sisseastumiseks saab esitada alates 25. juunist kuni 4. juulini infosüsteemis SAIS. Õpe toimub inglise keeles ning on tasuline. Rohkem infot õppekava kohta leiab: www.tlu.ee/ost

TLÜ digitehnoloogiate instituut on loodud 2015, aastal, mil ühinesid informaatika instituut, infoteaduste instituut ning matemaatika-loodusteaduste instituudi matemaatika osakond. Instituudil on õppetööks kasutusel kaasaegne tehnoloogialabor, interaktsioonidisaini labor, digimängude labor ja tarkvaralabor. Instituut teeb õppekava täitmisel tihedat koostööd TLÜ ühiskonnateaduste instituudi ja haridusuuenduse tippkeskusega.

Asutused harjutavad küberintsidentide lahendamist lennundussektoris

Täna ja homme osalevad Eesti asutused Euroopa suurimal küberõppusel Cyper Europe 2018, mille käigus harjutatakse küberintsidentide lahendamist lennundussektoris.

Õppuse stsenaariumi järgi halvab lennujaamade arvutisüsteemides peituv pahavara kogu Euroopa lennuliikluse, mille taastamine nõuab riikide- ja asutuste vahelist operatiivset tegutsemist ja koostööd.

Riigi Infosüsteemi Ameti kriisireguleerija ning õppuse üks korraldajatest Rainer Koor märgib, et kahepäevane üleeuroopaline harjutus keskendub väga olulisele ja kõiki inimesi puudutavale valdkonnale, mille haavatus võib kaasa tuua väga traagilised tagajärjed.

„Mistahes eluliselt olulise teenuse pakkuja peab olema valmis küberrünnakutega tegelemiseks ja nende lahendamiseks, seda enam, kui sellest sõltub inimeste heaolu ja tervis. Lennutransport on kindlasti üks sellistest valdkondadest. Elude säästmiseks on kõige olulisem vahetada kiiresti infot ning ennetada kriisi eskaleerumist. Keda teavitada, kust abi küsida ning millises järjekorras ja kellega olukorda lahendada – sellest sõltub olukorra edukas lahendamine. Kas ja kui edukalt me nende katsumustega tegelikult hakkama saame, seda näitab kahepäevane õppus, mille jooksul tuleb kõik need võtmeküsimused koos läbi mängida,“ märkis Koor.

Lisaks Riigi Infosüsteemi Ametile osalevad õppusel Tallinna Lennujaam, Lennuamet, Lennuliiklusteeninduse AS ning Kaitseliidu küberkaitseüksus.

Õppust korraldab Euroopa Info- ja Võrguturbeamet (ENISA), sellest võtavad osa üle 900 mängija kõikidest Euroopa Liidu riikidest.

Raport: Eesti e-kaubanduse käive on viie aastaga kasvanud 13.3%

Mai lõpus avaldatud Euroopa e-kaubanduse raporti andmetel on Eesti e-kaubanduse käive kasvanud alates 2011. aastast 13.3%, mis tõstab Eesti Taani järel suurima e-kaubanduse käibekasvuga Põhja-Euroopa riigiks.

E-Commerce Europe B2C 2016 raporti kohaselt on Eesti e-kaubanduse käibe kasvanud viie aastaga üle 13%, mis on Põhja-Euroopa keskmisest 3% rohkem. Kuigi käibe kasv on võrreldes naaberriikidega olnud kiirem, siis jääb kogusummana Eesti e-kaubanduse käive Põhja-Euroopa teistele riikidele märgatavalt alla.

Kõrgeima e-kaubanduse käibega Põhja-Euroopa riik on raporti kohaselt Taani – 11,651 miljonit eurot, kellele järgneb Rootsi (käibega 9674 miljonit eurot) ning Norra (7897 miljonit eurot). Kui Soome (7221 miljonit eurot) e-kaubanduse käive on Skandinaaviamaadele kohaselt veel kõrge, siis Baltikumi e-kaubanduse käibe tulemused jäävad juba tugevalt alla: Leedu e-kaubanduse käive oli 2015. aastal 460 miljonit eurot, Lätil 220 miljonit eurot ja Eestil 170 miljonit eurot.

Raporti kohaselt kulutab keskmine Põhja-Euroopa e-ostleja aastas 2048 eurot. Seejuures 50,1% ostetakse e-ostudena teenuseid ja 49,9% konkreetseid tooteid.

Baltikumi suurima e-kaubandusettevõtte Pigu Gruppi kuuluva Kaup24 juhatuse liige Maris Kivi tõi esile, et võrreldes Skandinaaviariikide aasta keskmiste ostukorvidega on Baltikumi e-ostude mahud veel oluliselt väiksemad, kuid ka e-kaubanduse areng on võrreldes Soome, Rootsi ja Taaniga olnud aeglasem. “Kaup24 e-poest soetab keskmine ostja aastas keskmiselt 100-150 euro eest, tehes seejuures korduvoste. Pigu grupi Läti ja Leedu kauplusest ostetakse aastas keskmiselt 150-200 euro eest ning valdavalt domineerivad pigem üksikostud, mitte korduvostud. Samas näeme, et võrreldes toodete soetamsiega on Baltikumi inimesed aktiivsemad teenuste tarbijad, eriti eestlased, kelle e-ostude kogumahust hinnanguliselt 80% on seotud just teenuste tarbimisega,” põhjendas Kivi erisusi võrreldes Skandinaaviariikidega.

E-Commerce B2C 2016 raporti andmetel tehakse 16% Euroopa Liidu riikides tehtud e-ostudest väljastpoolt koduriiki – võrreldes 2013. aastaga on riikideülene ostlemine kasvanud kokku lausa 33% ning EL riikides keskmiselt 16%.

Populaarsemad põhjused teistest riikidest toodete ja teenuste ostmiseks on konkurentsivõimelisem hind ja laiem toodete/teenuste valik.

Möödunud aastal kasvas Eestis riikide ülene e-kaubandus 26%, Lätis 19% ning Leedus 11%.

Baltikumi suurima e-kaubanduse grupi Eesti esindaja Maris Kivi hindas, et Baltikumis on riigiülene ostlemine kasvanud Euroopa keskmisest enam tänu nii Baltiriikide omavahelisele koostööle, kui ka tänu siinse regiooni viimaste aastate logistiliste lahenduste kiirele arengule. “E-kaubanduse partnerid – logistikaettevõtted ja kullerid on panustanud nii riikidesisese kui ka – vahelise kaubaveo võimalustesse viimastel aastatel väga palju, mis on oluliselt lihtsustanud riikideülest e-kaubandust,” kiitis Kaup24 juhatuse liige.

Ta lisas, et oma rolli on lisaks kindlasti mänginud ka erinevate teenuste nagu lennupiletite ja hotellide broneerimissüteemid, mis klassifitseeruvad ka riikideüleste e-ostude alla, sest toodete kõrval soetavad Baltikumi inimesed ligi 50% teenustest online-keskkondadest.

E-Commerce Europe B2C 2016 raporti kohaselt on Euroopa Liidu riikide kogu e-kaubanduse käive olnud 2015. aastal 407,4 miljardit eurot, olles möödunud aastaga võrreldes kasvanud 13,4%.

Kõige suurema e-kaubanduse käibega (252,9 miljardit eurot) on Lääne-Euroopa, kellele järgneb Kesk-Euroopa regiooni riigid 89,5 miljardi euro suuruse käibega ning Lõuna-Euroopa 50,9 miljardi euro suuruse käibega. Põhja-Euroopa riikide e-kaubanduse kogukäive oli möödunud aastal 37,6 miljardit eurot ning Ida-Euroopal 24,5 miljardit eurot.

Tartus esitletakse Euroopa kõige uuemaid targa linna projekte

1. juunil toimub Tartus rahvusvaheline targa linna konverents, mis räägib targa linnakeskkonna kujundamisest linnakodanikule. Konverents toimub Eesti Targa Linna Klastri eestvedamisel.

Konverentsi “Smart City for the Citizens” ettekanded keskenduvad Euroopa linnade parimate targa linna praktikate tutvustamisele – näiteks saavad osalejad hea ülevaate Helsingis toimivast intelligentsest transpordisüsteemist ning targa linna turundamise nippidest Eindhoveni näitel. Targa energia töötoa raames külastatakse Baltimaade esimest kaugjahutusjaama ehk Fortumi Tartu Kesklinna Külmajaama, osalejatele tutvustatakse Euroopa Liidu rahastatava projekti SmartEnCity “From Hrustsovka to Smartovka”  – “Hrushtshovkast Smartovkaks” piirkonda, millest saab lähiaastatel Tartu nutikaim linnaosa.

Targa mobiilsuse valdkonnas tutvustatakse Mobi Labi reaalaja bussiinforakendust, mis on tartlaste seas ülipopulaarne ning maailmas ülisuurt huvi äratavat Jiffi käed-vabad  piletiostusüsteem.  Lisaks on osalejatel võimalus tutvuda Elmo elektriauto rendi-lahendusega ning saada ülevaade elektriautodest ja nende laadimisvõrgustikust Eestis, aga ka Elektritakso ärimudelist.

Targa Linna Klastri projektijuhi Gerttu Simmi sõnul on linnad kogu maailmas majanduse ja uuenduste parimaks kasvukeskkonnaks. “Kuigi linnad ei konkureeri turul omavahel kaupade ja teenuste müügil, on konkurents ülitihe,” ütles Simm. “Võistlus käib parema elukeskkonna loomisel, avalike teenuste pakkumisel elanikele ning ettevõtjate ligimeelitamisel nii tööjõu, ärikliima kui linnade poolt pakutavate teenuste kaasabil,” lisas Simm.

Lisainfo http://smartcitylab.eu/smartcityconference2016/

Konverents korraldatakse Estonian ICT Week 2016 raames, koostöös Tartu linnavalitsuse, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Tallinna Teaduspark Tehnopoli ja FinEst Twins projektiga.

Eesti Targa Linna Klaster ühendab 22 targa linna valdkonnas tegutsevat ettevõtet ja organisatsiooni, kelle eesmärgiks on uute targa linnaga seotud toodete ja teenuste arendamine, testimine ning rahvusvahelistele turgudele viimine. Klastri tegevust kaasrahastab EASi klastrite arendamise programm Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Samsung Electronicsi esimese kvartali kasum oli neli miljardit eurot

Samsung Electronics avaldas neljapäeval oma esimese kvartali finantstulemused seisuga 31. märts, 2016. Samsungi esimese kvartali müügikäive oli 38,37 miljardit eurot (49,78 triljonit Korea voni), mis on eelmise aastaga võrreldes 5,7% enam. Kvartali puhaskasum oli 4,04 miljardit eurot (5,25 triljonit voni), ärikasum oli 5,15 miljardit eurot (6,68 triljonit voni), mis on 12% suurem kui eelmisel aastal.

Esimesest kvartalit iseloomustas üleüldine tulude suurenemine, mida soodustasid nutitelefonide lipulaeva Galaxy S7 ja S7 edge turuletulek ja edukas müük, täiustatud mälutoodete valik, System LSI toodete 14nm tarvikute laiendatud valik ja OLED paneelide suurenenud müük.

IT ja mobiilsidesüsteemide divisjoni (IM) tulud kasvasid oluliselt nii eelmise aasta kui eelmise kvartaliga võrreldes, mis oli tingitud peamiselt Galaxy S7 varajasest turuletulekust ja tugevast müügist, samuti kuluefektiivsuse paranemisest tänu keskmise ja madala hinnaga nutitelefonide tootmise lihtsustamisele ja ühtlustamisele.

Olmeelektroonika divisjon (CE) kasvatas märkimisväärselt kasumit võrreldes eelmise aastaga, mis tulenes eelkõige kõrgklassi telerite nagu SUHD TV ja kumerekraaniga mudelite laienenud müügist uutel turgudel, samuti kodumasinate kvaliteetmudelite tähelepanuväärselt suurenenud müügist Põhja-Ameerikas.

IM divisjon kindlustab eeldatavasti korraliku tulu ka edaspidi Galaxy S7 müügi laiendamise ning keskmise ja madala hinnaga toodete kasumlikkusega. Samal ajal loodab ka CE divisjon näha paremaid tulemusi, kuna saabuv suvehooaeg peaks suurendama kliimaseadmete müüki. Samuti oodatakse SUHD televiisorite müügi kasvu.

Telefonide lipulaev suurendas mobiiltelefonide kasumlikkust 

IM divisjon, mis hõlmab mobiilsidesüsteemide ja võrgustike ärivaldkonda, deklareeris esimeses kvartalis 21,3 miljardit eurot (27,60 triljonit Korea voni) konsolideeritud müügitulu, mis on eelmise aastaga võrreldes 6,6% rohkem, ja 3 miljardit eurot (3,89 triljonit Korea voni) ärikasumit, mis on 42% rohkem kui eelmisel aastal.

Nutitelefonide ja tahvelarvutite nõudlus küll eelmise kvartaliga võrreldes hooajalistest teguritest tingituna pisut vähenes, kuid divisjoni üldine ärikasum kasvas. See kasv oli suuresti tingitud telefonide lipulaeva Galaxy S7 ja S7 edge varajasest turuletulekust ja suurest ülemaailmsest edust, mida kinnitavad tugevad väljamüügi näitajad ja väikesed laovarude näitajad võrreldes nende telefonide eelkäijatega. Keskmise ja madala hinnaga nutitelefonide tootmise lihtsustamine ja ühtlustamine aitas samuti kasumlikkust suurendada.

Kvaliteetteleviisorite ja kodumasinate positiivsed tulevikuväljavaated

Olmeelektroonika divisjon, mis hõlmab kuvaritega seadmete, digiseadmete, trükkimislahenduste ning tervishoiu- ja meditsiiniseadmete ärivaldkondi, deklareeris esimeses kvartalis 8,2 miljardit eurot (10,62 triljonit Korea voni) konsolideeritud müügitulu ja 393 miljonit eurot (0,51 triljonit Korea voni) ärikasumit.

Kuvaritega seadmete äris toimus märkimisväärne tulude kasv võrreldes eelmise aastaga, mis oli tingitud eelkõige kvaliteettoodete nagu SUHD ja kumerekraaniga televiisorite müügi suurenemisest. Kodumasinate sektori kasum paranes võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga, mis tulenes jätkuvalt kasvavast müügist Põhja-Ameerika turul ja uuenduslike kvaliteettoodete nagu Chef Collection külmikute ja Activewash ™ pesumasinate suurenenud müügist.

Teises kvartalis oodatakse televiisorite nõudluse mõningast suurenemist tänu lähenevatele olümpiamängudele ja muudele spordiüritustele. Ettevõte plaanib kasumlikkust veelgi parandada, keskendudes jätkuvalt uutele ja täiustatud SUHD televiisoritele, millel on maailmas ainulaadne kaadmiumivaba kvantpunktkuvar, samuti suurendades kvaliteettoodete nagu UHD ja kumerekraaniga televiisorite müüki.

IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega

Märtsi alguses kinnitas IT Akadeemia juhtkomisjon programmi aastateks 2016-2020. Programmi fookus on jätkuvalt kahe ülikooli – Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli IKT-õppel, olulisema muudatusena pööratakse senisest enam rõhku ettevõtjate süsteemsele kaasamisele IKT õppekavade arendusse. Loe edasi IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega

Veebruaris oli Eesti küberruumis suurim probleem lunavara

Nagu eelnevatelgi kuudel, olid ka veebruaris Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) käsitletud juhtumitest kõige kõrgema prioriteediga erinevat tüüpi lunavaraga nakatumised.

Näiteks lunavara TeslaCrypt hakkas lisaks varasema WordPressi kõrval levima ka Joomla sisuhaldustarkvaraga seotud ning uuendamata jäetud kodulehtede kaudu. Seetõttu olid need lunavarajuhtumid veebruaris Eestis laiemalt levinud kui Locky-nimelise lunavara juhtumid, mis on tõusuteel mujal maailmas.

Paljud teavitajad andsid CERT-EE-le veebruaris infot, kuidas lunavara arvutitesse jõudis ja kuidas arvuteid pärast töökorda saadi, mida omakorda jagasime edasi ka neile kasutajatele, kes sellega ise hätta jäid. Seega sai veebruaris taaskord tõestust, kui oluline on Eesti üldise parema küberturvalisuse saavutamiseks see, et CERT-EE-le antaks teada isegi juba lahenduse leidnud juhtumitest.

Lisaks lunavarajuhtumitele käsitleti veebruari alguses ja keskel mitmeid Dridex-tüüpi pangatroojalasega nakatumisi. Dridexi voog on nüüdseks raugenud, sest selle juhtimiseks kasutatud botnet likvideeriti mitme organisatsiooni koostöö tulemusel veebruari lõpus.

Tõusutrendi näitas ka Ramnit-tüüpi pangatroojalane, mida 2015. aasta lõpus taas levitama hakati.

Veebruaris käsitles CERT-EE kokku 781 juhtumit, millest 128 kohta teavitas riigisektor ning 653 kohta erasektor.

Esimesed Valga linna noorte omaalgatuslikud projektid said toetuse

Käesoleva aasta algusest on Valga linna noortel võimalik kord kvartalis taotleda Valga Linnavalitsuselt toetust oma projektide elluviimiseks. Esimesse taotlusvooru laekus kuus noorte omaalgatusprojekti, millest neli leidsid toetust hiljuti toimunud linnavalitsuse istungil. Kokku eraldati noortele projektide elluviimiseks 355 eurot. Loe edasi Esimesed Valga linna noorte omaalgatuslikud projektid said toetuse

Tallinn kuulub jätkuvalt Euroopa ärisõbralike linnade esikümnesse

Financial Timesi poolt väljaantava ajakirja fDi Magazine edetabelis “Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2016/17” on Tallinn Euroopa keskmise suurusega linnade seas välisinvesteeringute sihtkohtade esikümnes. Loe edasi Tallinn kuulub jätkuvalt Euroopa ärisõbralike linnade esikümnesse

Rekordarv IT-ettevõtteid tutvustab end Tartus üliõpilastele

Uuringud ennustavad, et aastaks 2020 vajatakse Euroopa Liidus juurde ligi poolt miljonit IT-töötajat. Nii otsib lisajõude ka Eesti ja Tartu IT-sektor. 18. märtsil toimub arvutiteaduse instituudis (Ülikooli 17) karjääripäev, kus varasemate aastatega võrreldes tutvustab oma praktika- ja karjäärivõimalusi rekordarv IT-ettevõtteid. Loe edasi Rekordarv IT-ettevõtteid tutvustab end Tartus üliõpilastele

Loomehäkk: Muusika Eri raames häkitakse muusikatööstuse tulevikku

Tallinn Music Weeki nädalal, täpsemalt neljapäeval, 31. märtsil toimub loovmeedia inkubaatori DIGIX ja muusikaettevõtjaid koondava Music Estonia eestvedamisel Loomehäki Muusika eri. Sündmuse käigus häkivad ligi 50 huvilist maailma muusikatööstuse tehnoloogilist ja ärilist tulevikku. Loe edasi Loomehäkk: Muusika Eri raames häkitakse muusikatööstuse tulevikku