Kuidagi, ilma enamuse poolehoiuta, tutvustas eelmisel nädalal vabariiklane Zoe Lofgren (koos Esindajate Eshoo, Matsui ja Honda’ga) 2013 aasta Globaalse Tasuta Interneti Akti.

See näib olevat uus versioon varem esitatud seaduseelnõule, mis esitati eelmisel aastal. Te peaksite lugema täis versiooni eelnõust ise, kuid see rõhutab olulistele punktidele nagu “ühtne, avatud, globaalne internet,” samuti teatud asjaoludele, mis võivad neid ohustada. Neid asju, mis on nimekirjas oluliseks peetud, on see, et Ameerika Ühendriigid kui riik:

(A) soodustab tehnoloogia kasutamist globaalsel baasil, mis on kehtestatud standarditele rahvusvaheliste standardeid seadvate organisatsioonide poolt, sealhulgas tööstusharu juhtide ja teiste vabatahtlike organisatsioonide poolt, ja valitud turu poolt;
(B austab teabeturvet, eraelu ja internetikasutajate sõnavabadust;
(C) edendab investeeringuid Internetiga seotud innovatsioonis;
(D) hoidub kaalukaid internetiteenuse pakkujaid ja muid vahendajaid piiramast informatsiooni vaba levikut Internetis; ja
(E) võimaldab kauplemist Internetiga seotud kaupadega, teenustega, teabega ja sisuga.
Ja samas muretseb seadus valitsuste pärast, kes otsivad viise kuidas tsenseerida või piirata interneti, tehes selleks järgmist:
(A) volitades kohustuslikuks unikaalseid tehnoloogia standardeid eelistades kodumaiseid tootjaid turule pääsemise tingimusena või jälitades valitud poliise seoses standardite kehtestamisega, mis on diskrimineerivad ja hukutavad avatud, globaalset laadi Internetti;
(B) sponsoreerides või tolereerides Interneti kasutamisega seotud vahendeid, mis on mõeldud loata juurdepääsuks Ühendriikides asuvatele avalikele sektoritele ja erasektorite võrgustikele, et häirida nende tööd;
(C) blokeerides, filtreerides või muul viisil piirates Interneti sidet, viisil mis diskrimineerib Interneti-põhiseid teenuseid ja sisu muudest riikidest;
(D) osutades järelevalvet Interneti kasutamisele ja sidele, viisidel mis piirab inimeste privaatsust ja vabadust; ning
(E), millega kehtestatakse turule pääsu nõudeid või kohustusi, mis on diskrimineerivad või muul viisil seavad takistusi Internetiga seotud kaupadele, teenustele ja sisule teistest riikidest.

Seejärel läheb see edasi, et luua töögrupp, kes oleks valmis neid küsimusi ette võtma ja aidata valitsusel edendada esimest nimekirja, vältides samal ajal teist. See tundub täiesti mõistlik plaan, vähe vastuoluline sellest, mis on hetkel, mistõttu ei tasuks üllatuda nähes, et kongress otsustab seda ignoreerida.

Allikas: www.techdirt.com