-
Jõhvi haigla integreerib koostöös Vaata Maailmaga tegevusteraapiatesse robootika - 13. august 2018
-
FW: Sony tõi turule 4K HDR-telerite MASTER-seeria, kuhu kuuluvad AF9 OLED ja ZF9 LCD on koduse pildikvaliteedi tippsaavutus - 8. august 2018
-
FW: Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Eesti võistlejad saavad Robotexil osaleda poole soodsamalt - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Robotex koolitab robootikaringide juhendajaid - 8. august 2018
-
FW: RIA hoiatab võrguseadmete vastu suunatud rünnete eest - 28. juuli 2018
-
FW: Agentuur A.W.Olsen & Partners lõi maailma parima kampaania riigisektori jaoks - 18. juuli 2018
-
FW: Pressiteade: Levikom toob turule uudsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid - 18. juuli 2018
-
Nokia 3.1 jõuab Eestisse - 16. juuli 2018
-
FW: Sony avas fotograafiaveebi α Universe - 13. juuli 2018
Wikileaks avalikustab 1,7 mln USA dokumenti
Salajaste dokumentide paljastamisele keskendunud veebisait Wikileaks avaldas ligi 1,7 miljonit dokumenti, mis puudutavad USA välispoliitikat 1970ndatel aastatel.
Avaldatud materjalid puudutavad ajavahemikku 1973-1976 ning sisaldavad muu hulgas tollase USA välisministri Henry Kissingeri kirjavahetust mitmete poliitikutega, vahendas Telegraph.
WikiLeaks on rahvusvaheliselt tegutsev ühendus, mis tegeleb salastatud, sageli poliitiliselt tundlikke teemasid käsitlevate dokumentide avaldamisega, üritades tagada dokumentide üleandjatele anonüümsust. Seltskond on hoidnud oma veebi serverites Rootsis, Hollandis, Šveitsis ja Prantsusmaal.
Kuigi WikiLeaks kasutas algselt viki-tehnoloogiat, on nüüdseks sellest loobutud. Samuti ei esine mingit seost Vikipeedia (Wikipedia) ja WikiLeaks vahel, kuigi sarnasuste tõttu nimedes nõnda vahel arvatakse.
28. jaanuaril 2011 avaldas Postimees materjali, mis pärineb USA valitsuse arvutitest. Materjali kättesaamiseks Wikileaksi andmebaasist, pidi Postimehe ajakirjanik Argo Ideon käima Oslos, Aftenposteni kontoris kohal. Ettekanded on koostatud ajavahemikus 2006 kuni 2010. aasta algus. 610 ettekannet on koostatud Tallinnas, USA saatkonnas.
Avaldatud informatsiooni hulgas on ka endise USA suursaadiku Aldona Wosi memo, milles ta kirjutab kohtumisest Toomas Hendrik Ilvesega 2006. aasta juunis (sadakond päeva enne presidendiks saamist). Tema sõnul olevat Ilves öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.