President Toomas Hendrik Ilves, kes osales reedest tänaseni mõjukal välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil Brussels Forum 2013, kõneles infotehnoloogiaga seotud teemadel, rääkides interneti vabadusest, läbipaistvusest ja turvalisusest. Täna esines Eesti riigipea ka konverentsi online-otseülekandes küberkaitse arutelus koos Rootsi välisministri Carl Bildti ja IBM globaalse küberturbe analüüsi juhi Nick Colemaniga, paneeli juhtis BBC prominentne ajakirjanik Nik Gowing.
Rääkides andmekaitsest, ütles president Ilves, et me oleme liiga kinni vanas mõtteviisis, kus tuntakse hirmu valitsuse kui “Suure Venna” ees, aga ei mõisteta erasektori poolt andmekaitsele tekkivaid ohtusid, mille eest valitsus võib aidata meid kaitsta. Privaatsuse tagamisel vajame enam koostööd valitsuste ja ettevõtete vahel, rõhutas Eesti riigipea.
Küberkaitsest kõneldes meenutas ta, et küberrünnakud ei puuduta pelgalt veebisaite ja elektroonilist kommunikatsiooni, samuti ei saa eraldada rünnakuid selgelt sõjaliste objektide vastu, sest tänapäeval on kõik eluks vajalikud teenused sõltuvad infotehnoloogiale toetuvatest süsteemidest – kogu taristu on ühtlasi ka infotaristu.
Presdident Ilves, kes mullu sügisest juhib Euroopa Komisjoni palvel Euroopa pilveandmetöötluse arendamise nõukoda (Steering Board of the European Cloud Partnerhip), sõnas, et turvalise andmetöötluse jaoks ei ole oluline niivõrd, milline on andmete säilitamise viis, sest: „Kõige olulisem küberturvalisuse alus on see, kui hästi süsteem suudab andmete kasutaja identifitseerida. Eestis käibel olev kahekihiline autentimise süsteem on maailmas seni veel vähe levinud, samasuguse on välja pakkunud ka Google. Nii tagatakse, et infokeskkonda sisselogija on seal tegutsedes tõepoolest see, kes ta väidab end olevat – salasõnapõhised sisenemissüsteemid ei suuda seda sama tõhusalt tagada,“ rääkis president Ilves.
Globaalse küberkaitse probleemideks on tema sõnul, et ründajat on raskem tuvastada kui tavapäraste rünnakute puhul, ning ka see, et kõik valitsused ei soovi teha küberkeskkondade vabaduse ja turvalisuse kaitsmise nimel koostööd.
Samuti tuleb seadusandlus tegelikele arengutele aeglaselt järele. President Ilves meenutas, et Euroopas on erinevate ohtude – näiteks mürgised ained jms. – puhul olemas hulk eeskirju ja seadusi, kuid küberkeskkonna kohta neid alles hakatakse looma. Tallinnas tegutsev NATO küberkaitsekeskus andis äsja välja “Tallinna Manuaali”, käsiraamatu rahvusvahelise seaduse rakendamisest küberrünnakute korral. President Ilves esitles ettekande käigus raamatut ka konverentsi publikule.
Lisainfot ja veebisalvestusi aruteludest leiab konverentsi kodulehelt brussels.gmfus.org.
