-
Jõhvi haigla integreerib koostöös Vaata Maailmaga tegevusteraapiatesse robootika - 13. august 2018
-
FW: Sony tõi turule 4K HDR-telerite MASTER-seeria, kuhu kuuluvad AF9 OLED ja ZF9 LCD on koduse pildikvaliteedi tippsaavutus - 8. august 2018
-
FW: Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Eesti võistlejad saavad Robotexil osaleda poole soodsamalt - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Robotex koolitab robootikaringide juhendajaid - 8. august 2018
-
FW: RIA hoiatab võrguseadmete vastu suunatud rünnete eest - 28. juuli 2018
-
FW: Agentuur A.W.Olsen & Partners lõi maailma parima kampaania riigisektori jaoks - 18. juuli 2018
-
FW: Pressiteade: Levikom toob turule uudsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid - 18. juuli 2018
-
Nokia 3.1 jõuab Eestisse - 16. juuli 2018
-
FW: Sony avas fotograafiaveebi α Universe - 13. juuli 2018
Uuring: E-lahendused on muutnud avalikke teenuseid kordades kiiremaks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et e-lahenduste kasutamine on muutnud avalikud teenused tavateenustega võrreldes kuni 12 korda kiiremaks, kvaliteetsemaks ning uuringu käigus valminud hindamismetoodika aitab neid tulevikus veelgi efektiivsemalt luua.
MKMi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa sõnul on Eestis mõõdetud küll e-teenuste kasutatavust ning rahulolu, kuid sisukat mõjuanalüüsi pole siiani läbi viidud. „Uuringu eesmärk oligi välja töötada meetod ning selle abil hinnata, kui palju aega ja raha e-teenused säästavad,“ ütles Püüa.
Pilootuuringu käigus hinnati 15 erinevat e-teenust. Nende seas avaldasid suurimat mõju Maksu- ja Tolliametile deklaratsioonide esitamine ning elektrooniline ettevõtete registreerimine. „Kui varasemalt võttis ettevõtte registreerimine aega hinnanguliselt 375 minutit, siis pärast e-lahenduse loomist võtab sama toiming keskmiselt 30 minutit,“ tõi Püüa näiteks.
Seniste lahenduste hindamisest olulisemgi on aga tulevikus loodavate e-teenuste maksimaalne kasu. „Loodud metoodika näol on tegemist tööriistaga, mis aitab meil kõikide tuleviku e-lahenduste mõju hinnata juba enne nende loomist,“ lisas Püüa.
Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös MTÜ IKT Demokeskusega ning selle viis läbi Balti Uuringute Instituut koostöös Poliitikauuringute Keskusega Praxis. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Liidu struktuurifondide horisontaalse tehnilise abi vahenditest.