-
Jõhvi haigla integreerib koostöös Vaata Maailmaga tegevusteraapiatesse robootika - 13. august 2018
-
FW: Sony tõi turule 4K HDR-telerite MASTER-seeria, kuhu kuuluvad AF9 OLED ja ZF9 LCD on koduse pildikvaliteedi tippsaavutus - 8. august 2018
-
FW: Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Eesti võistlejad saavad Robotexil osaleda poole soodsamalt - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Robotex koolitab robootikaringide juhendajaid - 8. august 2018
-
FW: RIA hoiatab võrguseadmete vastu suunatud rünnete eest - 28. juuli 2018
-
FW: Agentuur A.W.Olsen & Partners lõi maailma parima kampaania riigisektori jaoks - 18. juuli 2018
-
FW: Pressiteade: Levikom toob turule uudsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid - 18. juuli 2018
-
Nokia 3.1 jõuab Eestisse - 16. juuli 2018
-
FW: Sony avas fotograafiaveebi α Universe - 13. juuli 2018
Tehnoloogia kasutamine humanitaarkriisides toob uued riskid

Täna toimunud humanitaarabi konverentsil tõdeti, et tehnoloogia annab uusi võimalusi humanitaarkriisidesse sattunud inimeste päästmiseks, kuid tekitab ka täiesti uusi riske.
Kristin Bergtora Sandvik, Norra Humanitaaruuringute Keskuse direktor rääkis tehnoloogia kasutamisest Filipiinide looduskatastroofi ajal. “Filipiinidel kasutati droone, mis suutsid lennata katastroofipiirkonna kohal ja teha fotosid maapinnast. Nii sai leida ja päästa abivajajaid, aga ka otsustada, millises järjekorras alustada alade puhastamist ja kuhu ehitada ajutised peavarjud. Kuigi 71% filipiinlastest olid mobiilid, tuleb SMS-teavitusi planeerides meeles pidada, et katastroofid võivad kahjustada mobiilide infrastruktuuri, rääkimata elekrivarustusest. Kuigi me armastame tehnoloogiat, on vana hea raadio vahel parim meedium inimesteni jõudmiseks.”
AS Regio tegevjuht Ülo Säre tõi tehnoloogia võimalustest rääkides näiteks Pärnu üleujutused. “Satelliitidelt, ilmateenistuselt ja kaartidelt saadud infot analüüsides on võimalik öelda maja täpsusega, kuhu üleujutus jõuab. Täpsed ennustused, kui palju vesi tõuseb, saab teha isegi kuni 10 tundi varem ja nii saab inimesed õigeaegselt evakueerida. Mobiilivõrkudes asuvate seadmete asukohtade analüüsimine annab ka võimaluse teada saada, kui mitu inimest oli üleujutuse alal, kes on lahkunud ja kes on veel piirkonnas.”
Suurima riskina tehnoloogia kasutamisel tõi Sandvik välja, et humanitaarabi organisatsioonid muutuvad küberrünnete sihtmärkideks. “Kriisipiirkondade kohta kogutakse meeletul hulgal infot, mis sisaldavad näiteks täpseid fotosid inimestest ja nende asukohtadest. See info on konfliktide osapooltele kasutatav ka luureinfona ja on võimalus, et meie süsteemidesse häkitakse sisse ilma, et sellest ise arugi saaksime. Tehnoloogiat kasutades peame ka selleks valmis olema.”
Arengukoostöö Ümarlaua korraldatud konverents “Kuidas mõjutavad humanitaarkriisid Eestit?” on eelsündmus31. mail toimuvale Maailmapäevale. Üheksandat korda toimuva Maailmapäeva eesmärk on suurendada Eesti inimeste teadlikkust humanitaarkriisidest ja humanitaarabist ning näidata, kuidas saame kriisipiirkondades olevaid inimesi aidata.
Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 29 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon. AKÜ korraldab konverentsi koostöös Välisministeeriumiga, seda rahastavad Euroopa Komisjon ja Välisministeerium.

