Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu oodatust tagasihoidlikuma sisenõudluse toel 1,5 protsenti. Euroala majandusarengu väljavaadete paranemine suurendab alates 2014. aastast ka Eesti majanduse kasvuvõimalusi ning järgmisel aastal kiireneb majanduskasv taas keskpika potentsiaalse taseme lähedale ehk 3,6 protsendini.
Selle aasta oodatust väiksema majanduskasvu põhjus on investeeringute langus peamiselt erasektoris. Kui lähematel aastatel püsib valitsussektori investeeringute tase veel madalam seoses kvoodimüügitulu ja struktuurivahendite mahu vähenemisega, siis erasektori investeeringud peaks alates 2014. aastast seoses välisnõudluse taastumisega suurenema.
Eratarbimise kasvutempo aeglustub sellel aastal 3,5 protsendini, mis ületab selgelt majanduskasvu, kuid jääb veidi alla reaalse palgatulu kasvutempole. Lähiaastatel tarbimiskulutuste kasv ei ületa ilmselt sissetulekute kasvu, kuid aeglustuv inflatsioon lubab oodata järgmisel aastal taas eratarbimise kasvu kiirenemist, mida 2015. aastal toetab ka tulumaksumäära alanemine.
Kaupade ja teenuste eksport suureneb aasta-aastalt ning prognoosiperioodi lõpus stabiliseerub 7 protsendi lähedal. Impordi kasv seevastu aeglustub tagasihoidlikuma investeerimisaktiivsuse tõttu, mille tõttu kujuneb aastatel 2014-2015 ekspordi kasv impordist kiiremaks.
Tarbijahindade kasvutempo alaneb 2012. aasta 3,9 protsendilt 2013. aastal 3,2 protsendini ning 2014. aastal 2,7 protsendini. Järgmisel aastal pidurdub inflatsioon eelkõige energiahindade nagu elektri, kütuse ja soojuse hinnasurvete taandumise tõttu. Eeldusel, et toorainehindades suuremaid kõikumisi ei esine, jääb hinnatõus järgmistel aastatel allapoole 3 protsenti.
Hõive kasv hakkab tööealise rahvastiku vähenemise tõttu aeglustuma ning peaks 2015. aastal peatuma. Tööpuudus jätkab vähenemist, jõudes 2014. aastal 8,3 protsendini. Keskmise palga kasv kiireneb 2014. aastal koos majanduskasvuga 6,2 protsendini ning reaalpalga tõus ulatub järgmisel kahel aastal seoses tarbijahindade kasvutempo aeglustamisega 3,4 protsendini.
Kuigi selle aasta esimese poole majanduskasv on olnud oodatust tagasihoidlikum, on maksude laekumine olnud valdavalt plaanipärane. Enam on ületanud tulude prognoosi ettevõtete tulumaksu laekumine, mille tulemusel väheneb prognoositav valitsussektori eelarvepuudujääk 0,2 protsendini SKPst. Samas näitab makromajandusprognoosist lähtuv riigi rahanduse prognoos, et valitsussektori eelarvepositsioon jõuab tasakaaluni 2016. aastal.