-
Jõhvi haigla integreerib koostöös Vaata Maailmaga tegevusteraapiatesse robootika - 13. august 2018
-
FW: Sony tõi turule 4K HDR-telerite MASTER-seeria, kuhu kuuluvad AF9 OLED ja ZF9 LCD on koduse pildikvaliteedi tippsaavutus - 8. august 2018
-
FW: Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Eesti võistlejad saavad Robotexil osaleda poole soodsamalt - 8. august 2018
-
FW: Pressiteade: Robotex koolitab robootikaringide juhendajaid - 8. august 2018
-
FW: RIA hoiatab võrguseadmete vastu suunatud rünnete eest - 28. juuli 2018
-
FW: Agentuur A.W.Olsen & Partners lõi maailma parima kampaania riigisektori jaoks - 18. juuli 2018
-
FW: Pressiteade: Levikom toob turule uudsed suvilatele ja maakodudele mõeldud paketid - 18. juuli 2018
-
Nokia 3.1 jõuab Eestisse - 16. juuli 2018
-
FW: Sony avas fotograafiaveebi α Universe - 13. juuli 2018
President Toomas Hendrik Ilves EMC IT-foorumil: Euroopas ei ole täna veel toimivat digitaalset ühisturgu
Tänase Euroopa ees seisev fundamentaalne probleem on see, et meil ei ole funktsioneerivat digitaalset ühisturgu ütles president Toomas Hendrik Ilves kõneledes täna maailma juhtiva andmehalduse ja pilvetehnoloogia ettevõtte EMC IT-foorumil Eestis.
“Meil on inimeste ja kaupade ja tööjõu ja kapitali vaba liikumine, kuid mitte digitaalsete teenuste või elektronide vaba liikumist. Pigemini on meie reeglistik ja seadused vahel just loodud takistamaks sellise vaba liikumise ja Euroopa ühisturu teket,” märkis Ilves.
Digitaalse ühisturu areng ei saa tema sõnul toimuda, kui jätkuvad senised vaidlused tobedate detailide üle nagu kes maksab kui palju käibemaksu ning mõningate liikmesriikide otsekui ludiitlik käitumine. “E-teenuste, lairibaühenduse, pilvearvutuse ja muu sellise vallas oleme maailma paremast praktikast väga palju maha jäänud. Jah, võibolla mitte Eesti, kuid muu Euroopa, mis jääb allapoole Eesti ja Taani vaheletõmmatud joont, kindlasti kohe. Kiiresti digitaliseeruva maailma kohta kulub Euroopas liiga palju paberit ja liiga palju bürokraate nende teenuste pakkumiseks, mida moodne riik kodanikule efektiivselt osutama peaks,” rääkis Ilves.
Pilveteenuste pakkumises on Euroopa Liit Ilvese sõnul samuti USAst oluliselt maha jäänud. Valdkonna arengut takistava tegurina tõi Ilves esile näiteks paljudes riikides kehtivad seadused, mis keelavad riiklikke andmeid hoida ja ladustada väljaspool oma riigi piire. Riikidel on ka erinevad privaatsuse tagamise reeglid, mis teeb Euroopa-ülese pilveteenuse pakkumise juriidiliselt keerukaks. “Kõikides teistes EL reguleeritavates valdkondades on need piirid ja kunstlikud takistused kadunud või kadumas, kuid üks asi, mis on loomult nii vaba kui üldse olla saab, ma mõtlen elektronide liikumist, seal on meil siis piirid ees,” tõi Ilves näite kurioosumist.
Pilvetehnoloogia valdkonna areng võtab Ilvese sõnul Euroopas kaua aega, aga see juhtub niikuinii. “Ma kahtlustan, et pilveteenuste kasutamise põhiprobleemid Euroopas ei ole mitte niivõrd tehnoloogilised, vaid seotud avalikkuse hoiakute, privaatsusnõuete ja andmete turvalisuse tagamise reeglistikuga,” lisas ta.
EMC IT-foorumil said ligi 300 osalenud Eesti IT-valdkonna tippspetsialisti ja -juhti värskeima ülevaate IT- ala tulevikku määravast eraettevõtete ja riiklike institutsioonide võimekusest hallata ja efektiivselt kasutada suuri andmemassiive ning võtta kasutusele pilvetehnoloogia. Foorumi avapaneelis jagas oma vaateid valdkonna tulevikule Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes 2012. aasta novembris sai Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse juhtkomitee esimeheks.
EMC® avaldas täna ka uuringutulemused, mille tarbeks küsitleti 106 IT-juhti Eestis, Lätis ja Leedus seoses väljakutsete ning võimalustega, mida suurandmed (Big Data) ja andmetöötlus ning sellega seonduvad lahendused võivad nende ettevõtetele ja organisatsioonidele pakkuda. Uuringu tulemustel on Balti riikides suurandmed märgatavalt parandanud otsuste tegemist ja hakanud mõjutama ettevõtete eristumist konkurentidest, samuti nende võimet riske vältida. 76% vastanutest ütles, et nende organisatsioonis vastuvõetavaid otsuseid võiks parandada andmete parem kasutamine, ning 40% nõustus, et nende juhtkonnad usaldavad suurandmete ülevaateid, tegemaks muutustele orienteeritud äriotsuseid.
Samaaegselt selgus Baltimaades tehtud uuringust, et 35% siinsetest ettevõtetest ja organisatsioonidest ei plaani hetkel suurandmete tehnoloogia kasutuselevõttu. Kuigi eelarve (77%) oli kõige olulisem tegur üldiste äriotsuste tegemisel, oli levinum viidatud põhjus suurandmete mitte rakendamisele selge ärimudeli või investeeringu tõestatud tasuvuse (ROI) (53%) puudumine. Baltikumi tulemused lisatakse kolmekümne kuue riigi uuringutulemustele, mida kogutakse käesoleva aasta novembrini üle kogu maailma toimuva EMC Forum üritustesarja käigus.
Vaata ka uuringu tulemusi tutvustavat infograafikat:
https://dl.dropboxusercontent.com/u/16344046/EMC_Baltics_Survey_infographic.PDF
Põhjalikum ülevaade EMC uuringu tulemustest (ppt):
https://dl.dropboxusercontent.com/u/16344046/EMC_Survey_Presentation_Baltics_September_2013.pptx