Keeleseadus on päris ammu siin riigis olemas olnud ning teda on mitmeid kordi täiendatud. Praegune täiendus korrastab seadust ja teeb ta loetavamaks kuid toob endaga kaasa ka mõningaid muudatusi. Näiteks Eesti keelenõukogu nimetatakse nüüd seaduse tasandil ja riigi keelealalised ülesanded on nüüd määratletud. Eesti keelenõukogu moodustab valitsus. Keelenõukogu ülesandeks on keelevaldkonna arengukavade koostamises osalemine, nende täitmise jälgimine ja analüüs, valitsuse nõustamine keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning Eesti esindamine rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides.
Palju huvitavam on aga need esmapilgul süütud §16 punktid 2 ja 3. Siinkohal on mul tunne, et asjaga on mindud meie üha enam globaliseeruvas maailmas liiga kaugele. Igaüks saab ise lähemalt muidugi lugeda Riigiteatajast kogu seadust, kehtima hakkab see juba järgmisest kuust.
(2) Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.
(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.
Et aga antud seaduse punktid lausa kutusvad seda pilastama siis ongi Pixel.ee kommuunis lausa oma teema nende uute logode kohta. Tõsi küll mõned logod on nii mõõda tõlgitud kui vähegi võimalik kuid ehk see oligi asja mõte. Igatahes kui sa nüüd poodi minnes näes ukse peal silti, et tegu on poega ja ööklubisse minnes silti, et tegu on ööklubiga siis on kõik korras, nii peabki.
starman
lukoil
pikkmuna
pikktint
baltimees
onoff
turukinod
rootspank
Stockmannin_logo copy
oberhaus
loustaraamat
Euro_nics
