Jõhvi haigla integreerib koostöös Vaata Maailmaga tegevusteraapiatesse robootika - 13. august 2018
Uus ID-kaardi rakendus DigiDoc 4 jõuab arvutitesse - 3. juuli 2018
Eesti ettevõtted investeerivad enam seadmetesse, mitte inimestesse - 3. juuli 2018
Eleringi uus kaardirakendus näitab vabu liitumisvõimsusi kogu Eestis - 30. juuni 2018
Siemens tarnib Elektrilevi OÜ-le elektri mõõteandmete haldussüsteemi pilveteenusena - 30. juuni 2018
Pirita Selveri juures olev elektroonikajäätmete kogumispunkt suletakse - 30. juuni 2018
Riigiportaali vahendusel edastab riik miljon teadet aastas - 30. juuni 2018
Viasat Sport Baltic näitab tänasest spordiülekandeid 24/7 HD-kvaliteedis - 30. juuni 2018
Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile - 30. juuni 2018
Kaspersky Lab uuris välja, milleni võib viia lemmikloomade jaoks mõeldud nutividinate kasutamine - 30. juuni 2018
Internetiummik läheneb?
Nemertes Research ennustab et lairibaühenduse infrastuktuur USA jõuab maksmiaalsele läbilaskevõimsusele juba aastal 2010. Uurimustöö tõdeb et internetiliikluses võib tekida ummik ülekoormuse pärast ning see on vältimatu kui ei suurendata investeeringuid 60-70% lairibaühendusesse. Raport pealkirjaga “The Internet Singularity, Delayed: Why Limits in Internet Capacity Will Stifle Innovation on the Web” tähendab, et interneti kiirused hakkavad langema kui ei tehta täiendavaid investeeringuid. Kui internetiühenduste kiirused peaksid langema või internetiteenuse pakkujad ostsustama interneti vägistamisele (prioritiseeritud internet, nagu seda Starman praktiseerib) siis läheb elu raskeks Googlil ning teistel sarnastel ettevõtetel. Lähiaastatel kasvab nõudlus interneti järgi kiirelt tänu üha enam populaarsust võitvatele Interneti TV ja failijagamisprogrammidele. Kui ei investeerita 42-55 biljonit dollarit lairibaühendustesse (mis on jämedalt 60-70% rohkem kui praegu plaanitakse investeerida) võib peagi pudelikael käes olla. Kuigi interneti selgroog iseenesest on tugev (üle poolte maa-alla maetud kiududest on veel pimedad ehk veel kasutamata) on kohalikud sõlmpunktid ning üleüldine infrastuktuur (ameerikas on paljud elanikud ikka veel logistikaliselt halvas asukohas). Nimelt just viimane kilomeeter osutub raskeks kuna uued seadmed maksavad palju raha. Erinevalt ameerikast on eestis internetiseerimine paremini läbi viidud, ning eestisisest liiklusummikut pole ette veel näha.