Selle aasta aprillis ja mais korraldas rahvusvaheline tarkvaraliit Eesti arvutipoodides hulga kontrollkülastusi, selgitamaks välja poodides pakutava piraattarkvara osakaalu. Külastustest selgus, et iga kaheksas pood oli valmis paigaldama kasutaja arvutisse litsentseerimata tarkvara või andis juhiseid selle leidmiseks internetist.
„Olukord, kus ettevõte teenib sellise ebaseadusliku tegevuse kaudu õiguspäraselt käituvate konkurentide arvelt tulu, ei ole normaalne ja sellega tuleb tõsiselt tegeleda,“ kommenteeris uuringu tulemusi BSA esindaja Eestis vandeadvokaat Kaido Uduste. „Eestis on piraatluse tase püsinud viimaste aastate jooksul 50 protsendi juures – poodides avalikult toimuv illegaalne kaubandus meenutab kunagist Kadaka turgu, millega ametivõimudel peaks olema lihtne tegeleda,“ lisas Uduste. BSA esindaja sõnul võetakse kõigi ebaseadusliku tegevusega silma paistnud arvutipoodide suhtes midagi ette – sõltuvalt tuvastatud tegevuse laadist esitatakse kas avaldus politseile kriminaalmenetluse alustamiseks või saadetakse arvutipoele hoiatuskiri.
Kontrollkülastuste tegijad (mystery shopper’id) tundsid huvi arvuti ja tarkvara omandamise vastu ning küsisid 72 korral erinevatest arvutipoodidest ka seda, millist tarkvara on neil võimalik ostetavasse arvutisse saada. Üheksal korral olid müüjad valmis paigaldama arvutisse litsentseerimata tarkvara või andsid juhiseid selle hankimiseks. Iga-aastaselt BSA poolt läbiviidavate kontrollkülastuste tulemus oli sarnane 2011. aastale, mil poodides pakuti kasutajale piraattarkvara kümnel korral.
Karistusseadustiku alusel on piraattarkvara pakkuvaid arvutipoode võimalik karistada rahatrahviga alates 3200 eurost, suurim reaalselt määratud trahv Eestis on olnud 16 000 eurot. Karistuse suurus sõltub rikkumise ulatusest ja võib ulatuda kümnete tuhandete eurodeni. Karistused laienevad seejuures nii ettevõttele, selle juhile kui ka konkreetsele kaupluse müüjale või tehnikule, kes piraattarkvara paigaldab. Füüsilisest isikust õigusrikkujale võidakse karistuseks määrata ka vangistus kuni 3 aastat.
„Lisaks riigi poolt kohaldatavale sanktsioonile ootab õigusrikkujaid ka kahjuhüvitise nõue, mille suurus sõltub juba paigaldatud tarkvara väärtusest,“ ütles Uduste. „Kui politsei arvutipoodi kontrollib, siis tuvastab ta ka selle, kas vastav arvutipood pole juba varasemalt kellelegi litsentseerimata tarkvara müünud või paigaldanud ja juhul, kui sellised juhtumid tuvastatakse, ootab rikkujaid ees ka karmim ja suurem karistus,“ lisas ta.
