Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning aastases võrdluses pöördusid hinnad 0,1-protsendilisele tõusule. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 0,3 protsendini.
Toorainete odavnemise ja paranenud ligipääsu tõttu soodsamale Põhjamaade elektrile pöördusid hinnad möödunud aasta keskel langusesse. See periood kestis ligi aasta ning hinnad olid sügavaimas languses aasta alguses, kui nafta hind jõudis viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Seejärel hakkas hindade langus pidurduma ning mais olid hinnad taas nafta järkjärgulise tõusu ning aiasaaduste kallinemise mõjul kõrgemad kui aasta tagasi. Samadel põhjustel pöördus ka euroala inflatsioon kevadkuudel tõusule.
Vaatamata aiasaaduste kallinemisele on toiduhinnad jätkuvalt madalamad kui aasta tagasi. Seda tasakaalustavad alanenud toiduhinnad välisturgudel, mistõttu piima-, liha- ja leivatoodete hinnad on Eestis languses. Vaatamata naftahindade tõusutrendile on kütus 8 protsenti soodsam kui aasta tagasi ning on peamiseks hinnatõusu pidurdavaks teguriks. Teenuste hinnatõus on tagasihoidlik, mida hoiab tagasi tasuta kõrghariduse mõju, välisturistide vähenemisega kaasnenud majutuse odavnemine ning soodsamast kütusehinnast tingitud transporditeenuste odavnemine.
Kuna välistegurite negatiivne panus inflatsiooni on vähenemas, võib aasta teisel poolel oodata hinnatõusu kiirenemist. Aasta kokkuvõttes ootame siiski tagasihoidlikku 0,2-protsendilist hindade tõusu.
