Täna, 27. veebruaril Tallinnas toimuval seminaril „E-lahenduste tulevik Eesti tervishoius ja sotsiaal- hoolekandes“ arutletakse, millised on erinevate osapoolte tegevused, mis võimaldaksid Eestis laialdaselt pakkuda vajalikke sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuseid infotehnoloogiliste lahenduste abil.
Oodatava eluea pikenemise, rahvastiku struktuuri ja leibkonnamudeli muutumise ning sotsiaalkaitse rahastuse võimaluste taustal on arenenud maailmas üha suurenev trend võtta tervishoius ja sotsiaalhoolekandes kasutusele tänapäevaseid e-lahendusi.
Eestis on küll arendatud tervise infosüsteeme meditsiinidokumentide digitaalseks kasutamiseks, aga seni on teenuste arendamisel astutud üksikuid samme.
„Võimalikud on näiteks virtuaalvisiidid, rühmategevused ja tervisenäitajate kaugjälgimine,“ selgitab e-lahenduste kasutusvõimalusi tervishoiu informaatika ekspert Ain Aaviksoo. „E-lahendused integreerituna traditsioonilise teenuseosutamisega aitavad parandada nii inimeste elukvaliteeti, sealjuures iseseisvat toimetulekut kui ka luua võimalusi varajaseks sekkumiseks, et ennetada tõsisemate probleemide teket ja haiglaravi,“ toonitab Aaviksoo.
„On mitmeid ettevõtteid ja asutusi, kes on tegelenud tervisetehnoloogiate arendamisega, kuid teenuseosutamise puhul on enamasti olnud tegemist rahvusvaheliste projektide raames teenuste piloteerimisega,“ selgitab Saaremaa Arenduskeskusest Anneli Rasu ja toob näiteks Läänemere saartel käimasoleva eakate virtuaalse hooldusteenuste pilootprojekti Virtu.
Tulevikku arvestades tõdeb aga Rasu, et on väga oluline aru saada Eesti inimeste vajadustest, millest lähtuvalt saab olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste abil arendada neid vajadusi rahuldavaid teenuseid. „E-lahendused on piisavalt arenenud ja nende hind oluliselt alanenud, et võimaldada laialdast teenuseosutamist. Selle eeltingimuseks on aga üldise lähenemise ja teenuseosutamise muutmine patsiendikesksemaks,“ märgib Rasu.
„Mitmesuguseid teenuseosutamist toetavaid ja osaliselt asendavaid infotehnoloogilisi lahendusi on just viimasel paarikümnel aastal rakendatud ja analüüsitud. Konkreetsete lahenduste puhul on nii rahalist kui ka mitterahalist kasu välja toodud,“ lisab Aaviksoo.
Kuna innovaatiliste tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna projektide elujõulisus oleneb nii riigi, kohalike omavalitsuste, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuseid osutavate asutuste, tehnoloogiliste lahenduste pakkujate kui ka teenuste tarbijate ja nende perekonnaliikmete koostööst, on seminaril „E-lahenduste tulevik Eesti tervishoius ja sotsiaalhoolekandes“ osalejate ring lai.
Arutelu käigus püütakse jõuda arusaamani, millised peaksid olema osapoolte rollid ja vastutus sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste infotehnoloogiliste lahenduste võimaldamisel ja rakendamisel. Seminari toetab Kesk-Läänemere programm Interreg IVa.
