E-teenuste arendamine muudab riigiga suhtlemise elanikele kättesaadavamaks, suurendab kasutajate arvu ja annab olulise ajalise kokkuhoiu. Nii selgub Praxise ja Gruusia majandusanalüüsi keskuse ekspertide ühistöös valminud Gruusia e-teenuste hindamisest.

Euroopa Komisjoni algatusel on hetkel välja töötamisel avalike e-teenuste mõju ja majandusliku efektiivsuse hindamise kriteeriumid. Eesti eksperdid on juba mõni aasta tagasi piloteerinud Eesti e-teenustele mõjuhinnangu koostamist ning nüüd nõustati kolleege Gruusias.

Praxis ja Balti Uuringute Instituut hindasid kaks aastat tagasi Eesti e-teenuseid. „Toona selgusid positiivsed tulemused nii teenuse osutajate kui ka kasutajate jaoks. Samas oli üheks järelduseks see, et e-teenuste investeeringute tasuvuse arvestamiseks on vaja seada selged mõõdikud ja koguda arvandmeid,“ selgitab Hille Hinsberg Praxisest.

Hinsberg lisab, et sama vajadus on ka Gruusias. „Vaid nii saab terviklikult hinnata kasu, mida teenuste digitaliseerimine on loonud avalikule sektorile ja teenuste kasutajatele, ehk kodanikele ja ettevõtetele,“ märkis ekspert.

Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö raames hinnati, kuidas on Gruusia riiklikud e-teenused nagu näiteks tulude deklareerimine ja riigihangete dokumentide esitamine muutnud riigiga suhtlemise kasutajale mugavamaks, vähendanud korruptsiooni ja hoidnud kokku kulusid.

Sealse e-teenuste arendamise agentuuri juhi Irakli Gvenetadze sõnul on Gruusias e-riigi arendamine kindel prioriteet ja e-teenuste pakkumisel on ametnikel juba hea kogemus. Siiski on vaja jälgida nii kasutajate tagasisidet kui ka riigi poolt pakkuda järjepidevat digioskuste õpet, et inimestel tekiks e-kanalite kasutamise harjumus.

Eestis IT-poliitikat juhtiv Siim Sikkut Riigikantseleist märgib, et head avalikud e-teenused on riigijuhtimises ja riikide konkurentsivõimes üha olulisemal kohal. „Eesti ja Euroopa Liidu kogemus näitab, et e-riigi arendamisest majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks tõuke saamiseks on oluline tehnoloogia abil riigijuhtimise ja teenuste osutamise ümberkorraldamine, mitte ei aita pelgalt IT-lahenduste kasutuselevõtt,“ sõnab Sikkut.

Täna Tbilisis esitletav analüüs toob välja, et mitmed e-teenused on kasvatanud kasutajate arvu ning on oluliselt vähendanud ajakulu võrreldes alternatiivse teenusega paberil. Suurenenud on teenusega rahulolu ning vähendatud on korruptsiooni juhtumeid. Analüütikud peavad aga suurimaks puuduseks järjepideva teenuste seire puudumist, mis ei võimalda sageli hinnata teenuse rahalist kokkuhoidu ja saada tagasisidet kasutajatelt.