Digitaalselt meelestatud liikmesriigid liidestavad Euroopat

map_cogent_big

Täna lõpeb Berliinis Euroopa Komisjoni algatatud projekti e-SENS (Electronic Simple European Networked Services) avakohtumine. Projekti tulemusena on aastate pärast nii eestlastel kui eurooplastel võimalik tarbida rohkem e-teenuseid ka väljaspool kodumaad.

E-SENSi eesmärk on arendada ja katsetada infotehnoloogilisi lahendusi eri valdkondades ning laiendada ühist e-teenuste turgu Euroopas, sh teenuste ristkasutust (nt e-ID ja e-dokumendid, e-hanked, semantika ja e-allkirjad). Eesti juhib e-SENSis töögruppi, mille eesmärk on luua juhend omavahel seotud e-lahenduste jätkusuutlikkuse ja küpsuse hindamiseks.

Eestile annab projektis osalemine võimaluse jagada oma kogemusi infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisel: projektis osaleb üle 100 partnerasutuse 20-st riigist. “Oleme ainus Euroopa riik, mis on sidunud riikliku e-identiteedi praktiliste e-teenustega laialdaselt nii riigiga suhtlemisel kui ka erasektori pakutavastes teenustes. Paljudel Euroopa riikidel on selle eduloo vastu huvi ning soovime, et Euroopas kasutusele võetavad lahendused vähemalt ühilduks meie omadega või isegi põhineks Eesti süsteemide loogikal,” ütles RIA arendusosakonna juhataja Hannes Kiivet.

E-SENS koondab varasemate Euroopa IT-suurprojektide kattuvad ühisosad ja arendab neid edasi. Näiteks suurprojekt epSOS loob üle-euroopalist tervishoiuraamistikku, PEPPOL hõlbustab ettevõtete ja riikide osalemist ühishangetel, SPOCS alandab ettevõtete eksportturgudele sisenemise barjääre ning STORK on suunatud liikmesriikide e-identiteetide koosvõimele. Kõigil nendel projektidel on standardite, tarkvara ja kokkulepete näol ühisosi, mille ühtne arendamine e-SENSi raames on kasulik nii rahaliselt kui oodatavaid tulemusi silmas pidades.

Eestist osaleb e-SENSis mitmeid riigiasutusi ja eraettevõtteid, projekti koordinaator Eestis on Riigi Infosüsteemi Amet. E-SENSi eelarve on 27 miljonit eurot, Eesti osa sellest on miljon eurot, millest poole katab Euroopa Komisjoni toetus. Projekti panustavad lisaks RIA-le ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Justiitsministeerium, E-Tervise sihtasutus, Medisoft AS, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Sertifitseerimiskeskus ja Cybernetica AS.