Jõhvi haigla integreerib koostöös Vaata Maailmaga tegevusteraapiatesse robootika - 13. august 2018
Uus ID-kaardi rakendus DigiDoc 4 jõuab arvutitesse - 3. juuli 2018
Eesti ettevõtted investeerivad enam seadmetesse, mitte inimestesse - 3. juuli 2018
Eleringi uus kaardirakendus näitab vabu liitumisvõimsusi kogu Eestis - 30. juuni 2018
Siemens tarnib Elektrilevi OÜ-le elektri mõõteandmete haldussüsteemi pilveteenusena - 30. juuni 2018
Pirita Selveri juures olev elektroonikajäätmete kogumispunkt suletakse - 30. juuni 2018
Riigiportaali vahendusel edastab riik miljon teadet aastas - 30. juuni 2018
Viasat Sport Baltic näitab tänasest spordiülekandeid 24/7 HD-kvaliteedis - 30. juuni 2018
Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile - 30. juuni 2018
Kaspersky Lab uuris välja, milleni võib viia lemmikloomade jaoks mõeldud nutividinate kasutamine - 30. juuni 2018
Ruuteritel on nüüd ka viirused
Kui sa pole suutnud enda ruuterile WPA krüpteeringut peale lükata ja ajad läbi ikka veel WEP kaitsega (mida saab murda 1 minutiga) või üldse kaitseta, siis nüüd on veel üks põhjus WPA kaitse aktiveerida. Nimelt Iniana Ulikooli uuriad on dokumenteerinud kui kiirelsti ja kergelt levib viirus üle WiFi kui ruuter on kaitseta või WEP kaitsega, samal ajal jäi WPA kaitsega ruuterid üldiselt häkkimatuks. Testviirus on häirivalt sarnane bioloogilise viirusega, ning kunagi pole olnud varem niiõelda “WiFi nohu” on nüüd vaid aja küsimus millal taoline “nohu” tabab mõnda suuremat linna kui torm. Testrünnaku faasis nakatati 10-55% ruuteritest. Ning muideks, ära unusta naabrit tänada, kõigi nende aastate eest millal sa tema ühendust torrentiga tõmbamiseks kasutasid enne talle selle uudise rääkimist.