Mida toob endaga kaasa Eesti tippdomeenide muudatus?

Lugedes Zone ajaveebi võib välja lugeda nagu oleks midagi suurt ja radikaalset muutumas Eesti tippdomeeni juures. Tutvusin muudatuse sõnastusega ja tegelikult ei ole tegu suuremahuliste muudatustega. Muudatus vähendab halduskontakti residentsuse piirangut, millega lihtsustatakse Euroopa Liidu majanduspiirkonna, USA ja Jaapani ettevõtetel .ee domeenide registreerimist. Sisuliset lihtsustatakse välisettevõtetel .ee domeeni all äri ajamist.

Järgmine teisipäev tuleb registripidajate töögrupp kokku, kes selle juurutamist arutab ning kutse sellele läks välja juba 7. märtsil. Kuid käime need muudatuste ettepanekud üle ja vaatame mis nad endast kujutavad. Etteruttavalt olgu öeldud, et Eestis domeeni registreerijatel ei muutu sellega mitte midagi.

Halduskontakt

Selle punkti muudatustega kaotatakse ära Eesti residentsuse piirang, mis oli vajalik eeskätt ümberregistreerimise perioodi sujuvaks läbiviimiseks. Muudatuse kohaselt võib olla Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (lihtsustatult Euroopa Liit + Island, Norra ja Liechtenstein), Ameerika Ühendriikide või Jaapani kodanik. Seega kui varem pidid välismaised ettevõtted .ee registreerimiseks Eestis füüsilisest isikust halduskontakti omama, näiteks leidma kohaliku patendivoliniku, siis kavandatud muudatustega seda vajadust nende riikide puhul ei ole. Näiteks Apple, Google või Amazon saavad halduskontaktiks patendivoliniku asemel määrata oma ettevõtte töötaja, kes otseselt ettevõtte domeenidega tegeleb.

Elektrooniline isikutuvastus

Tegelikult on siin rohkem sõnade mäng, et tulevikus oleks võimalik ka teiste riikide ID-kaarte lisada ja seeläbi välisriikidest domeenide registreerimist lihtsustada. Sarnaselt on võimalik äriregistrisse siseneda Soome, Portugali, Belgia ja Leedu ID-kaartidega. On oluline märkida, et ID-kaarte muudatus automaatselt ei lisa, vaid tehakse eraldi, seda on võimalik teha registripidajatega tehnilisi detaile läbi arutades.

Volikirjad

Zone ajaveebist tuleks välja just kui oleks notariaalne kinnitus ja volikirja ehtsuse kontroll uus asi, kuid tegelikult on see aegade algusest saati seal olnud, domeenireeglite §12.7 ja §12.10 sättestavad selle, et registreerija poolt halduskontakti nimel tehtav volikiri peab olema digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud. On lubatud tunnistada ka lihtkirjaliku, kui kinnitatav taotlus autoriseeritakse registreerija poolt pangaülekandega. Loomulikult on võimalik volitada ID-kaardi ja mobiil-ID-ga nagu seda ilmselt enamik teeb.

Muu

Esialgu veidi kurioossena tunduv soov eemaldada halduskontakti definitsioonist järgmised read: “Halduskontaktil puudub edasivolitamise õigus. Halduskontakt vastutab enda ja Registreerija kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ja ehtsuse eest.” Halduskontakti ja tehnilist kontakti saab määrata ja muuta ainult registreerija, kusjuures registreerija poolt määratud halduskontaktil enda asemele kedagi teist määrata või volitada ei ole võimalik. Dokumentide võltsimine on seadusega karistatav. Ühesõnaga oli punkt reeglites deklaratiivne, mida võib sealt ära võtta või ka jätta. Kuid see on juba kommunikatsiooni teema, milleks on kokku kutsutud koosolek.

Mis puutub aga sellesse, et reeglimuudatus ei lähtu enam nendest põhimõtetest, millele kogu Eesti Interneti SA senine tegevus on rajatud, siis sama dokument annab ka sihtasutuse nõukogule, kuhu kuuluvad ka kogukonna esindajad, õiguse domeenireegleid arutada ja muuta. Dokument on koostatud aastal 2008 arvestades vajadust üle minna vanadelt reeglitelt uutele liberaalsetele reeglitele (kes ei mäleta, siis vanasti oli 1 domeen juriidilise isiku kohta).

Tekstis on korduvalt mainitud Eesti Interneti SA juhatust, mis on ebatäpne ja eksitav. Domeenireeglite otsustamise pädevus on nõukogu, mitte juhatuse, otsustada. Nõukogu koosneb erinevatest kogukonna esindajatest ja otsused võetakse vastu konsensuse alusel.

Kokkuvõttes võiks öelda, et kuigi Zone ajaveebi lugedes võis välja lugeda just kui oleks midagi suurt ja radikaalset muutumas, on tegu siinkohal siiski vaid väikse muudatusega, mis lihtsustab rahvusvahelistel ettevõtetel Eestis kaupu ja teenuseid pakkuda ning ID-kaarti ja mobiil-ID-d kasutavat Eesti registreerijat see ei puuduta. Kahju aga, et pärast paljusid internetikasutajaid üle maailma puudutanud sisukat ACTA, autoriõiguste ja internetivabaduste debatti püütakse samasse tuulde seada registripidaja ja domeeniregistri omavahelist vaidlust, mis on tegelikult inimeste lollitamine ja kahjustab suurte probleemide, nagu ACTA-ga, tegelemist. Vägisi jääb mulje laulupeo nime all inimeste õllesummerile meelitamisest.

Profile photo of Toimetas: Sander Soots

Toimetas: Sander Soots

BattleIT kui ajaveebile panin alguse juba aastal 2007. Praegu on BattleIT 100-protsendiliselt kohalikul erakapitalil põhinev põhinev tehnoloogiaettevõte, mille põhitegevus on IT-alased konsultatsioonid ja IT-infrastruktuuri tugi- ning arendusteenused. Kui mul selle tegevuse kõrvalt aega tekib kirjutan mõned ajaveebi artiklid. Võid alati minuga ühendust võtta IT alaste küsimuste lahendamiseks.

You may also like...