Sildiarhiiv: türgi

Eesti ettevõtted investeerivad enam seadmetesse, mitte inimestesse

Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et kriisijärgsetel aastatel on tootmise efektiivsuse kasv Eestis aeglustunud. Võrreldes Põhjamaadega iseloomustab Eestit üleinvesteerimine seadmetesse ja alainvesteerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.

Eestis on tootlikkuse kasv aeglustunud ning aastatel 2009–2016 oli see vaid 2%, mis on oluliselt vähem kui aastatel 2001–2007, mil see ulatus 6%-ni. Langustrend on märgatav ka võrreldes teiste Euroopa riikidega, kriisijärgsel perioodil on oma tootlikkust enam kui Eesti kasvatanud näiteks Leedu, Iirimaa, Ungari, Türgi, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia. 2016. aastal moodustas Eesti SKT elaniku kohta 75% Euroopa Liidu riikide keskmisest, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkus moodustas vaid 63% Euroopa Liidu keskmisest.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt prof. Kadri Männasoo juhendamisel läbiviidud uuringust selgub, et Eesti ettevõtted eristuvad teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetest suure seadmete investeeringute osakaalu ning väikese inimeste koolitamise, juhtimisprotsesside arendamise, arvutitarkvara ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaalu poolest.

„Eesti ettevõtete investeeringutest 69% läheb masinatele, seadmetele, maale ja ehitistele ning innovatsiooni toetavad immateriaalse põhivara investeeringud moodustavad alla kolmandiku,“ tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib tootlikkuse uurimisprojekti. Kõrge tootlikkusega Lääne-Euroopa riigid investeerivad suurel määral just immateriaalsetesse varadesse, näiteks 2016. aastal oli nende osakaal Hollandis 41%, Taanis 42% ja Soomes 37%.

Investeeringutel on tootlikkusele erinev mõju, toovad teadlased välja. „Majandusarengu varasemas etapis ajendavad kasvu investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse, kuid järgnevas etapis on kasvuveduriks inimeste teadmised ja oskused. Kõrgeimates arengufaasides tõukub kasv aga hoopis teadus- ja arendustegevusel põhinevast innovatsioonist,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

Uuringu autorid pakuvad välja unikaalse ettevõtete väärtusloome arengumudeli liikumaks kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates. Mida kõrgem on ettevõtte positsioon väärtusahelas, seda pikemaajalist ning mitmekesisemat rahastamismudelit eeldab ärimudel.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Kadri Männasoo tõi välja, et Eesti jaoks on esmatähtis väärtusloome kasv läbi järjekindlate investeeringute tarka majandusse ja ühiskonda. „Kui Eesti möödus senistest konkurentidest kiirete käiguvahetuste ja osavate manöövritega, siis meist kaugel eesolevate liidrite püüdmiseks tuleb hoida siht sirge ning kiirus järele jõudmiseks piisav, kuid stabiilne,“ rõhutas ta.

Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea tootlikkuse kasvu esmatähtsaks, selgus uuringust. „Keskendutakse olemasolevate klientide vajadustele ning laiem vaade tänastele ja tulevastele turgudele on tagaplaanil. Investeerimismustrites domineerivad kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mida algatatakse keskastme juhtide tasandilt. Innovatsioonis on rõhk protsessiinnovatsioonil, kuid ka kliendikesksel tooteinnovatsioonil,“ tõi Männasoo välja. Juhtumiuuringu raames selgus, et kuigi töötajaid tuuakse esile ärimudeli olulise komponendina, siis valdav on käsitlus, kus inimest nähakse tööjõu rollis ühe tootmissisendina olemasolevas tootmisprotsessis, mitte teadmiste ja kompetentside kandjana.

Üleinvesteerimist materiaalsesse põhivarasse võib võimendada ka maksusüsteem, mis soosib kapitaliinvesteeringuid ning kehtestab täiendavaid koormisi inimressursile, näiteks kõrgete tööjõumaksudena, või ei soosi teadus- ja arendustegevust.

Arenguseire Keskus on läbi viimas tootlikkuse arengutele keskenduvat uurimisprojekti, mille eesmärgiks on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive ning uurida, millised on võimalikud tootlikkuse kasvu allikad järgmisel 10–15 aastal. Arenguseire Keskuse tellitud uuringu “Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?” autorid on Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak ja Helery Tasane Tallinna Tehnikaülikoolist. Tootlikkuse uurimisprojekt valmib selle aasta sügisel.

Uuringu aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tootlikkuse-uurimisprojekt/

Eesti fotograaf võitis 2014. aasta Sony ülemaailmse fotokonkursi

© Kylli Sparre, Estonia, Winer, Enhanced, Open Competition, 2014 Sony World Photography Awards
© Kylli Sparre, Estonia, Winer, Enhanced, Open Competition, 2014 Sony World Photography Awards

Eesti fotograaf Külli Sparre kuulutati täna 2014. aasta Sony ülemaailmse fotokonkursi kontseptuaalse foto kategooria võitjaks. Tegemist on ühe maailma juhtiva fotokonkursiga. Loe edasi Eesti fotograaf võitis 2014. aasta Sony ülemaailmse fotokonkursi

Windows Phone Marketplace kättesaadav ka Eestis

Juba lähikuudel laieneb Windows Phone Marketplace 23 riiki – Bahrein, Bulgaaria, Hiina, Costa Rica, Horvaatia, Eesti, Islandi, Iraagi, Iisrael, Kasahstan, Läti, Leedu, Katar, Rumeenia, Saudi Araabia, Slovakkia, Sloveenia, Tai, Türgi, AÜE, Ukraina, Venezuela ja Vietnami. Esialgu arendajatele veel küll ametlik tugi puudub, kuid läbi partnerite nagu Yalla Apps ja Appa Mundi saavad ka meie oma arendajad Marketplace müüki saata rakendusi. Praegu on Marketplaces müügil juba 11 rakendust mis on tehtud just Eesti turgu silmas pidades (Andres kirjutas ka väikese ülevaate nendest oma blogis Tehniline Evangelism) ning on oodata lähiajal veel paljude teiste rakenduste lisandumist.
Loe edasi Windows Phone Marketplace kättesaadav ka Eestis

LG Optimus 3D (P920) ülevaade

LG Optimus 3D

BattleIT laborist käis läbi ka LG Optimus 3D. Veelgi enam, ta oli kaasas Türgis koos Nikon D7000 kaameraga mille ülevaate ma kuu alguses kirjutasin. Tegemist on omaette esimese linnukesega LG poolt esmaklassilise riistvara poole. Telefonil on 3D ekraan mis ei vaja prille, 3D kaamera, kahetuumaline protsessor, HDMI väljund, DLNA tugi ja palju muud. Lisaks tulevad kaasa mõned 3D mängud ja võimalus LG poest neid juurde osta. Kuid kas see on telefon mida sa tahaksid kasutada igapäevaselt või pigem mitte? Loe edasi LG Optimus 3D (P920) ülevaade