Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR poolt läbiviidud uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna üliõpilaste õppimise ja töötamise kohta lükkab ümber müüdi, et IKT tudengite õppe katkestamise määr on suurem kui teistel õppekavadel, sest nad töötavad rohkem. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus koos Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga kutsub 26. oktoobril kahe IKT valdkonna tudengite töötamist ja väljalangevust kaardistava uuringu tulemuste esitlusele, kus antakse põhjalikum ülevaade, miks tudengid oma õpinguid IKT erialadel katkestavad ning milline on üliõpilaste tööhõive.
Kõrgkooli katkestanutest kõige suurema osa moodustasid need, kes olid jõudnud õpingutega lõpusirgele, kuid ei ole ära teinud lõputööd, üle 55% katkestanutest oli läbinud vähemalt poole oma õpingutest, selgub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse tellitud uuringust „Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses“. Uuring telliti koostöös IKT-d õpetavate kõrgkoolidega, et analüüsida senini katkestamise põhjustena käsitletud vähest teadlikkust erialast, vale erialavalikut, sotsiaalmajanduslikke põhjuseid ning saada teavet, kuivõrd olulist rolli mängib katkestamise juures õpikeskkond ja õppeainete kvaliteet.
„Eelkõige mõjutasid katkestamist majanduslikud põhjused ja motivatsioonipuudus. Uuringu tulemustele tuginedes saab öelda, et ka koolil ning õppekeskkonnal on oluline roll, kuidas katkestamist vähendada,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse analüütik Margit Grauen. Antud uuringust ei leidnud kinnitust seni levinud teadmine, et suurem osa katkestanuid jätab õpingud pooleli vale erialavaliku tõttu. Kuigi õpingute käigus katkestanute hinnang eriala sobivusele langes, oli katkestanutest ikkagi üle 50% neid, kes hindas IKT-d enda jaoks sobivaks. „Seega on katkestamise põhjuseks pigem ikkagi aspektid, mis ei toeta üliõpilaste võimalust või motivatsiooni edasi õppida, mitte aga see, et valitud on täiesti vale eriala,“ lisas Grauen.
Nominaalajaga lõpetajate osakaal on madal tudengite hulgas üldiselt ja IKT-tudengite hulgas madalam kui teiste õppekavade tudengite hulgas. „IKT-tudengite nominaalajaga lõpetamise või mittelõpetamise kohta on liikvel erinevaid müüte, kuid vähe on testitud, mil määral need paika peavad. Üks nendest müütidest on see, et IKT tudengid ei jõua lõpetamiseni, sest IT-firmad napsavad nad õpingute kõrvalt ära endale tööle, jätmata õpingutele pühendumiseks aega,“ selgitas Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR analüütik Sten Anspal. „Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tellitud uuring „IKT erialade tudengite töötamine“ näitab vastupidist – IKT tudengid tegelikult ei tööta rohkem kui teised tudengid. Põhjuseid, miks nad vähem nominaalajaga lõpetamiseni jõuavad kui teised, tuleks otsida mujalt kui töötamisest.“
Uuringu „IKT erialade tudengite töötamine“ läbiviimisel kasutati turvalise ühisarvutuse tarkvara Sharemind, mis võimaldas tudengite töötamise analüüsiks kasutada maksuandmeid, samas rikkumata maksusaladust. See võimaldab teha statistilisi arvutusi ilma, et üksikisikute algandmed kellelegi väljaspool Maksuametit kättesaadavaks muutuks. AS Cybernetica poolt väljatöötatud tarkvara on maailmas ainulaadne ning loob uusi võimalusi riiklikes registrites sisalduvate andmete kasutamiseks teadustöös. Sharemind tarkvara tutvustatakse ka uuringute esitlusel 26. oktoobril.
Lisaks toimub esitlusel paneeldiskussioon, kus arutletakse küsimuste üle, kas õpingute katkestamine on probleem, kas diplom tõestab kvaliteeti ning kes peaks kohanema, kas kool või tööandja. Moderaator on Janno Järve, diskuteerivad Ants Sild (ITL), Anne Kivimäe (HTM), Gert Jervan (TTÜ), Jaak Vilo (TÜ), Tiit Roosmaa (IT Kolledž), Mart Laanpere (TLÜ), Sander Tars (TÜ IT üliõpilasesindus), Maris Järvsoo (TTÜ IT üliõpilasesindus).