Eesti keelepoliitiline põhiseisukoht on juba aastaid olnud, et keeletehnoloogilise toe olemasolu on kindlamaid garantiisid meie keele säilimiseks tulevikus. Haridus- ja Teadusministeerium on keeletehnoloogia valdkonna tegevusi toetanud riiklike programmide, doktorikoolide, arvutiteaduse tippkeskuse, sihtfinantseerimise ja Eesti teadusfondi grantide kaudu. 2011. aastal asutati valdkonna arendamise vältimatu eeldusena Eesti keeleressursside keskus.
Koostöövõrgustiku META-NET poolt hiljuti avaldatud artiklis eesti keeletehnoloogia hetkeolukorrale antud hinnang pakub põhjust „ettevaatlikuks optimismiks“. META-NETi „Valge raamatu“ sarja „Euroopa keeltest digiajastul“ tutvustatakse riikliku programmi “Eesti keeletehnoloogia 2011–2017” esimesel konverentsil 2.–3. oktoobril Tartus AHHAA keskuses.
Kuigi eesti keel ega ka ükski teine 30 uuringus käsitletud keelest ei ole võrreldav inglise keele toetamiseks saavutatuga, on eesti keele jaoks olemas hulk tehnoloogiaid ja ressursse. 2006. aastal käivitunud programmist „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006–2010)“ rahastati nii keeleressursside loomist, keeletehnoloogilise baastarkvara arendamist kui ka keeletehnoloogilise infrastruktuuri kaasajastamist – kokku 33 projektiga kogusummas 3 859 000 eurot. Programm andis märkimisväärse panuse keeletehnoloogia arengule Eestis, eraldi äramärkimist väärivad Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis programmi toel valminud nutitelefonidele välja töötatud kõnetuvastusrakendused „Kõnele“, „Arvuta“ ja „Diktofon“, mis võitsid ka 2011. aasta parima keeleteo auhinna.
Kõnetuvastuse ning -sünteesi rakendusi leidub eesti keeles teisigi – näiteks kõnesalvestuste brauser, mis võimaldab sirvida raadio vestlussaadete transkriptsioone, kuulata vestlussaadete salvestusi koos sünkroonsete transkriptsioonidega; veebipõhine kõnetuvastus, mis lubab kasutajal oma pikemaid kõnesalvestusi transkribeerida; nägemispuudega inimestele suunatud eestikeelsete elektrooniliste tekstide lugemissüsteem, mille abil on võimalik lugeda ajalehti, raamatuid ning kuulata heliajakirju ja -raamatuid. Nägemispuudega inimestele on Eesti Keele Instituudi, Rahvusringhäälingu ja Pimedate Liidu koostöös valmimas ka subtiitrite ettelugemissüsteem.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu toetatakse eesti keeletehnoloogia arengut ka edaspidi – kehtiv riiklik programm “Eesti keeletehnoloogia (2011–2017)” erineb eelkäijast selle poolest, et lisaks tarkvaraprototüüpide ja keeleressursside arendamisele pööratakse eriliselt tähelepanu just keeletehnoloogia rakenduste loomisele. 2011–2012. aastal on programmist toetatud keeletehnoloogia-alaseid projekte ja Eesti keeleressursside keskuse tegevust ligikaudu 1,5 miljoni euroga.
Keele areng digitaalse suhtlemisvahendina ei sõltu loomulikult ainult riigi tegevusest; oluline on ka see, kuidas erafirmad riigi toetusel loodud prototüüpe edasi arendavad ning kasutusele võtavad, ning eelkõige – kuidas keele kasutajaskond pakutu vastu võtab. Optimismiks on põhjust siingi: hiljuti valmis eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikkel.