Enne õhkutõusmist teatab pardapersonal mitu korda, et mobiilid tuleb välja lülitada ning õhkutõusul ja maandumisel ei tohi kasutada elektroonilisi seadmeid. Kuid need reeglid on nüüd muutunud.

Mis on muutnud?

Estonian Airi kapten Immanuel Pärt selgitab, et seni ei tohtinud maandumisel ega õhkutõusul kasutada ühtegi elektroonilist seadet. Lennu ajal ehk siis, kui piloot oli lubanud reisijatel turvarihma lahti teha, võis neid kasutada vaid lennurežiimis. Nüüd tohib väikseid elektroonikaseadmeid kasutada ka õhkutõusul ja maandumisel, kuid need peavad kogu aeg lennurežiimis olema.

„Lennurežiim (flight mode või airplane mode) on seadistus, mille puhul on saatja või vastuvõtja välja lülitatud,” selgitab Pärt. Keelatud on kasutada seadmeid, millel on pidevalt sees saatja või vastuvõtja, nagu näiteks televiisorid, laste mänguasjad, juhtmevabad hiired, wifiprinterid.

„Uute reeglite kohaselt tohib kasutada väikeseadmeid ehk PED-e ehk portable electronic device’i. Lubatud on lugerid, tahvelarvutid, aga mitte suured sülearvutid,” selgitab Pärt. Maandumisel ja õhkutõusul tekkiva pidurdus- ja kiirendusjõu tõttu ei ole suuremad seadmed ohutud.

Maandumisel ja õhkutõusul ei tohi kasutada kõrvaklappe. „Need on lennu kriitilised faasid, mille ajal peab lennupersonal saama inimestele olulist infot edastada,” põhjendab Pärt.

Piiratud nähtavusega ilmastikutingimuste korral kehtivad vanad reeglid. „Ehk kui väljas on udu, siis ei tohi maandumisel ega õhkutõusul elektroonilisi seadmeid kasutada. Kapten või pardapersonal annab sellest reisijatele teada, ise ei pea välja vaatama ega otsustama, kas tohib või mitte,” lisab Pärt. Nimelt on lennuki instrumentide laitmatu toimimine eriti oluline just piiratud nähtavuse korral, kus piloodid peavad seadmeid pimesi usaldama.

Paljud USA ja Euroopa lennukompaniid on sellised reeglid juba kehtestanud.

Miks tehti muudatus?

Aja jooksul on lennukid ja elektroonikaseadmed muutunud. „Lennukid on elektromagnetiliste segajate suhtes tolerantsemad, uue telefoni signaal on nõrgem, kui kümme aastat vanal mudelil, et akut säästa. Kuid lennunduses viiakse riskid nii väikeseks kui vähegi võimalik,” selgitab Pärt, miks üldse elektroonikaseadmete kasutamist piiratakse.

On juhtunud, et reisijate mobiilid, sülearvutid või muud seadmed on põhjustanud häireid lennuki töös. Seadme välja lülitamisel on häire kadunud. „Kui keegi kogemata jätab telefoni sisse, siis ei pruugi veel õnnetus juhtuda, aga kui seda teevad kõik, siis häirib see oluliselt lennuki tööd,” hoiatab Pärt.

Uued muudatused

Kui 2014. aasta alguses muutusid Euroopa lennuohutusagentuuri reeglid elektroonika kasutamisel leebemaks, siis Euroopa transpordivolinik Siim Kallas utsitab veel kaugemale minema. Ohutus on alati kõige olulisem, kuid juba saab mõnes lennukis kasutada wifit ja mobiiltelefoni. Õhusõidukites on spetsiaalsed seadmed, mis ühendavad võrku, mitte telefon ei kontakteeru maapealse võrguga. Paremate lahenduste ja reeglite nimel tehakse tihedat koostööd telekommunikatsiooniettevõtetega.

Lennu ajal ei tohi kasutada ja peavad pidevalt välja lülitatud olema:

• raadiosaatjad ja -vastuvõtjad,
• juhtmevabad hiired,
• juhtmevabad kõrvaklapid,
• televiisorid,
• raadio teel juhitavad mänguasjad,
• printerid.

Järgnevaid väikeseadmeid võivad reisijad kasutada lennu mis tahes etapil:

• mobiiltelefonid,
• nutitelefonid,
• tahvelarvutid,
• e-lugerid,
• muusikaseadmed,
• fotoseadmed,
• videokaamerad,
• GPS-vastuvõtjad,
• kalkulaatorid,
• elektroonilised mängud.

Kõik saatjafunktsiooniga väikeseadmed tuleb seadistada lennurežiimile, kui õhusõiduki uksed on suletud. Lennuki kapten võib alati kehtestada lisapiiranguid.