Kui Apple mõni aeg tagasi tutvustas iPhone 3G mis ka Eestis müügil tutvustas ta ka AppStore nimelist programmi millega kasutajad peaksid lihtsalt ja mugavalt saama endale laadida programme.  Kas siis raha eest või tasuta, see jäägu arendaja otsustada. Viskame siis pilgu peale ja vaatame asja üle.

App Store peaks võimaldama lihtsalt ja kiirelt leida programme (mis on läbinud kusjuures Apple kvaliteedikontrolli) ning nende eest ka vajadusel maksta. Vaatame lähemalt kuidas on lood rakenduste leidmistega. Kõigepealt põrkad sa kokku sarnaste programmidega mis omavahel konkureerivad ning tihti kasutatakse isegi trükivigasid ja muid nippe nimekirjas ettepoole saamiseks.

Just selliste asjadega pead sa igapäevaselt tegelema kui sa tahad leida midagi head. Teine suur probleem on aga selles, et tasulise rakenduse pead sa ostma ning alles siis saad sa teda proovida (alati ei ole piisavad ekraanitõmmised, info ja kommentaarid). Kuid kui otsida, siis vahetevahel võib leida ka tõelisi pärleid rakenduste seas.

Apple ise on teinud tasuta rakenduse poe promamiseks milleks on iTunesi pult. Tasulise rakendusena on aga Apple teinud Pokkerimängu mis maksab 75 krooni. Väiksemat sorti otsingu tulemusel leidsime mõned paremad rakendused nagu: Evernote, NetNewsWire, iLive, Palringo, Twitteri kliente, WordPressi administreerimist lihtsustavat programmi, LastFM raadiojaama kuulamist võimaldavat programmi ning veel mõned. Kui otsida siis võib leida palju huvitavat, ent sul tuleb tegeleda ka suures koguses saasta välja juurimisega.

AppStore ise on muidugi veelgi problemaatilisem arendajatele. Arendajat mitte ainult ei pea rinda pistma sadade teiste rakendustega (kes võivad isegi peaaegu identset nime kasutada) vaid ka Apple range poliitikaga mis kujutab endast rakenduse ülevaatamist enne müüki laskmist (ka veaparandused vaadatakse üle). Kuigi see võib näida hea ideena, siis paistab, et Apple ei tule sellega toime. Nimelt on probleemid kus rakendus lükatakse tagasi ning ei anta mingit selgitust, vahel kaovad juba aktsepteeritud rakendused müügilt ning enamasti viivitab Apple otsusega liiga kaua. Ent ärgem unustage et AppStore on endiselt täis pahna, olenematta sellest, et väidetavalt on range ülevaatuspoliitika.

Mida Apple oma poodi ei luba

• iTunesi või iPodi funktsionaalsust ühelgi moel muuta või täiustada. Muusika kaustale puudub üleüldsegi ligipääs SDK järgi. See tähendab, et Tap Tap Revolution sarnast programmi kus laul võttis muusika sinumuusikakogust enam teha ei saa.
• Mitteükski rakendus ei saa tagaplaanil joosta. See tähendab, et Copy Paste rakendust, kõnede mustanimekirja ega muud sarnast teha ei saa.
• Kolmanda osapoole tarkvara jääb alati teise klassi kodanikeks. See tähendab, et Shell Replacmente (eh. kesta vahetusi?) ning muid funktsioone mis täiendavad Mac OS’i ei saa teha. Sammuti on keelatud ka Mac OS’i funktsioone dubleerivad funktsioonid (nagu nt kolmanda osapoole brauserid, kalkulaatorid jne.)
• Emuleerimine ning muu kahtlase väärtusega tarkvara on no-no. Ehk ära looda NES emulaatorit.
• Rakenduse testimine on piiratul 5 iPhonele või iPodile. See tähendab et sisuliselt beta testimist pole.

Mida siis kokkuvõtteks õelda? Kuigi App Store teeb lihtsaks rakenduste leidmise ja nende müümise on probleeme suure hulga saasta ja muu kasutu materjali väljaselekteerimisega. Hea initsatiiv kuid loodame, et tulevikus Apple muudab oma SDK reegleid lõdvemaks või hakkab kriitilisemalt selekteerima mida lubada ja mida mitte oma poodi. Samal ajal aga vaatame ka seda kuda sirgub Microsofti Mobile Apps koht. Ehk pakub tulevikuks konkurentsi?